"See oli selles mõttes kummaline kokkusattumus, et olin just surnuaial ema ja isa haual, aga minu ema eluunistuseks oli kindlasti see, et ma lavakooli sisse saaksin, sest ka tema tahtis näitlejaks saada. Nii et siis sai ka kohe ema rõõmustada," kirjeldab Andres Dvinjaninov Õhtulehele emotsionaalselt hetke.

Andres usub, et kord tuleb päev, mil ta saab koos pojaga laval olla. "Eks sinna lähe mõned aastad aega, aga siis kindlasti tahaks teda enda kõrval laval näha. Emajõe Suveteater on juba praegu põnevil," muigab selle juht Andres Dvinjaninov.

Artikli täistekst Õhtulehes.