"Üks daam tiris mind kunagi armatsema Tartu Ülikooli sammaste vahele. Viisaka noormehena ei jäänud mul muud üle kui nõustuda. Mõtlesin, kas Tartu Postimees nüüd avaldab häbimärgistava nupukese, sest Tartu Ülikooli raske peauks kaikus rütmilise kolinaga Raekoja platsini välja," meenutab ta värskes Kroonikas.

"Mäletan kerge õhetusega, et kui Eesti filmi päevadel oli esitlusel sõber Jaak Kilmi film ja žüriis istusid vanad väärikad kinoklassikud, siis meid selle daamiga see olukord ainult sütitas. Usutavasti olid Eesti filmisõbrad üsna häiritud, kui tagareas käis tõsine sahmerdamine ja pingiread õõtsusid rütmiliselt. Teenisime välja hüüdnime Armukäbid. Endise abikaasaga käis suhte alguses samuti paras transvaal. Brüsseli lennujaamas pistsin ta ratastooli, paraku sattus ta seetõttu invaliididele ettenähtud turvaväravatesse, aga nali tuli lõpuni välja kanda ja ta läkski lennukile kui invaliid."