Anne ja Pille, nagu kaks tilka vett?


Laupäeval konfereerib linnahallis kontserti Sotspop 2008 anneveskina PILLE PÜRG, kes on vaat et juba rohkem ANNE kui VESKI ise. Parodist ja parodeeritav: kui palju on välise taga ka sisemist sarnasust?

Anne, kuidas-millal sa oma teisikust teada said?
Urmas Ott ütles mulle, kui Vana-Baskin Vanalinnastuudios «Prügikasti» tegi: «Kuule, teevad sind ja — päris hästi!» Seda ma vaatama ei jõudnud. Aga käisin hiljem ühel suvetuuril lauluväljakul spetsiaalselt vaatamas. Ja naersin vist kõige kõvemini platsil. Kõik mu iseloomulikud parasiit-liigutused olid ära õpitud. Ise ei panegi neid tähele, aga teise esituses tundsin end ära küll. Laval olles ma sellele muidugi ei mõtle — olen mina, keskendun laulmisele.

Silmast silma kohtumine?
Võin mööda panna, aga vist mu 45. sünnipäeval, seitse aastat tagasi. Ma muidugi teadsin tema olemasolust, olin televiisorist näinud ja tekkis soov teda näha. Ei, ta oligi, nagu ma arvasin: vahetu, heatahtlik, heatujuline, nagu üks artist peab olema. Leidsime kiiresti kontakti. Esinesime-laulsime — nalja rohkem kui rubla eest — minu sünnipäeval sõpradele Hotell Tallinnas, Meriton-või-mis-ta-nüüd-on. Ja mina käisin nüüd vastu laulmas tema sünnipäeval eelmisel aastal...

Tähemärgilt olete mõlemad Kalad…?
Ja Kalad on ju kõige vanem tähemärk. Kõige targem, hästi intuitiivsed, sel pinnal me sobime hästi.

Teie kahe sisemine erinevus?
Ma ei ütleks, et ma Pillet nii läbi-lõhki tunneks, et võiksin lahata tema iseloomu. Ei, suhtleme ikka nagu kaks artisti. Nägin teda suures plaanis esiridades, kui mul oli nüüd Tartus kontsert 24. märtsil.

Sotspopi konfereerib «anneveski». Viis päeva hiljem tuleb sealsamas linnahallis «Anne Veski 30 aastat laval» kontsert, kaastegevad on Rolf Junior ja Gerli Padar, miks mitte ka Pille Pürg?
No seal… Seal on Anne Veski ise.

Pille on sind jäljendades Venemaal laineid löönud. Oleks hea äriidee ta turneedele kaasata?
Mmm… Me tegime koos anneveskit minu sünnipäevapeol seitse aastat tagasi. Suurel laval pole veel varianti olnud. Võib-olla tulevikus... Ma pole nii mõelnud, jään vastuse võlgu. (Naerab.) See tuleb sul kõvasti kirja panna, et 1. mail peavad kõik tulema linnahalli anneveskile…

Pille, kui vanalt sa Anne Veski enda jaoks avastasid?
Esimene pilt temast oli televiisorist, Saaremaa kadakate vahel. «Roosiaia kuninganna» — ju ma käisin Tartus siis esimeses klassis. Aga hakkas meeldima see tema kübar ja olek.

Ja hakkasidki kohe kodus peegli ees järele laulma-tantsima?
Käisin Tartus tema kontserdil ja võtsin kodus ema kingad ja proovisin ka peegli ees. Maki peal olid kõik tema lood ja… Vaatasin, et vist olen natukene sarnane. Julgesin näidata ka oma vanematele ja sõpradele. Ja nad ei öelnudki, et «tüdruk on hulluks läinud». Pigem, et on tõesti natuke sarnane ka…

Millal sa Annena suurema publiku ette astusid?
1993, kui Vanalinnastuudios tuli välja huumorikava «Prügikast ehk Alguse asi». Seal parodeeriti missivõistlust ning meestel oli vaja ümberriietumiseks «muusikalist pausi». Siis Vana-Baskin lükkaski mu ette…
Lavakasse ma ei saanud, lõpetasin Draamateatri juures teatristuudio, Mandri ja Hermaküla olid õppejõud. Teadsin, et ma sobiks Baskini teatrisse. Ja siis lihtsalt läksin ja marssisin Eino Baskini kabinetti sisse ning näitasin oma Veski-trikid talle ette. Ta võttis mu inspitsiendiks.

#end#
Nii võib öelda, et anneveskist kasvas sulle elukutse. Tema oli esimene, hiljem lisandusid Lääts, Pugatšova, nüüd juba ka Villu Reiljan...?
Ja Kirkorov. Aga Anne Veski on see, mida alati nõutakse. (Vanalinnastuudios oli Pille ainuke palgaamet, nüüd on ta mitu aastat vabakutseline paroodianäitleja — M. K.) Ja täitsa kindel tunne on. Mina ei saa küll kurta tööpuuduse üle. Vahel vastupidi, tahaks mobiili välja lülitada.

Kuidas sa «omad persoonid» välja valid, kuidas neid järele tegema õpid?
Eks ma ikka vaatan, kes mu enda füüsisega rohkem sobib. Aga nii Pugatšova kui ka Reiljani käis mulle välja Baskin. Esmapilgul tundus täielik absurd, ma ei uskunud, et mina võiksin neid teha. Aga järjekordselt — vanal Baskinil oli õigus. Aga õpingi nii, et vaatan, lindistan ja õpin.
Tore oli, kui Heli Lääts tuli kunagi ja ütles mulle: «Aitäh, Heli Lääts!» Seni pole mul halbu kogemusi ühegi inimesega, keda ma olen järele teinud. Nojaa, enda meelest pole ma ka kedagi halvustanud või negatiivse suhetega teinud… Reiljaniga veel kohtunud pole. (Naerab.) Kompliment temalt seisab mul veel ees.

Kui tuttavaks-lähedaseks te olete Annega nüüdseks saanud?
Kui Anne kutsus mind 2001. aastal oma sünnipäevale, siis… Näinud me enne muidugi olime. Nagu ta ise ütles mulle, et ta pillimehed olid ikka öelnud: näe, Pürg istub saalis. Siis, Anne sünnipäeval oli me esmane kooslaulmine. Ja teine oli eelmisel aastal minu ümmargusel-kandilisel sünnipäeval, kui mina kutsusin Anne laulma oma peole…
Oleme vahel ikka saatnud sms’e. Käisin nüüd Tartus ta kontserdil. Nii et jah, kui kokku saame, paar sõna ikka vahetame.

Teie suurim sarnasus ja erinevus?
Sarnasus on ehk tahtejõud ja läbilöögivõime. Arvan, et seda minus ka puudu ei jää. Näitan, milleks ma võimeline olen ja kui asja pole siis julgen seda endale ka tunnistada.
Jah, Kalad oleme me mõlemad, mina natuke kaalukam kui tema. (Naerab.)
Aga Anne tundub natuke järjekindlam, mina löön kergemini käega. Eks elu sunnib mindki raha lugema, aga ma natuke vist olen ikka selline pilvedes «kunstitegelane». Eriti kui väga hästi läheb. Annel on ökonomisti diplom, temal jäävad jalad ikka maa peale

*****
Absoluutne lemmik Anne Veski repertuaarist?
Anne: «Jääd või ei?»
Pille: Ikka «Roosiaed».

Aga millises laulutekstis on kõige rohkem Annet (Pillet) ennast?
Anne: Mmm… No «Roosiaia kuninganna». (Naerab.)
Pille: «Eilne päev» — kellel meist seda poleks!

Lapsepõlvest eredamalt meelde jäänud Sotspopi ajastu täht?
Anne: Jaak Joala. Helena Vondráčková (Veskist üheksa aastat vanem tšehhi täht — M. K.). Sellepärast mulle rohkem hinge jäänud, et mind lõigati ükskord «Goluboi ogonjokist» välja, et ma ei segaks tema säramist — sest temaga me olime ka kole sarnased. Prahas me oleme Helenaga koos esinenud. Aga keda ma kodus veel kuulaks — ehk ungarlanna Kati Kovácsit.
Pille: Ikka Anne Veski ja Jaak Joala. Laiemalt Pugatšova ja Leontjev. Modern Talking (kapitalistliku Lääne-Saksa diskoduo — M. K.), kelle vinüülplaate oli meil siin poest saada. Käisin detsembris vaatamas linnahallis Thomas Andersit. Olin meeldivalt üllatunud, pool duost on veel täiesti rivis ja töötab, hea nostalgia tuli peale.

Kõigi aegade lemmik?
Anne: Tina Turner.
Pille: Jääb Veski. Ja Tina Turner.

Halva tuju vastu aitav muusika?
Anne: Lihtsalt see, mis raadiost järjest tuleb. Mul sihukest «oma nutulaulu» pole.
Pille: Julgen öelda, et kuulan Kuldset Triot ja Meie Meest.

Maailma kauneim armastuslaul, mis märgib midagi…?
Anne: Kui laul I Will Always Love You. Aga et ma ise oleks nüüd kellegi laulu saatel koledasti pisaraid valanud... Tähendab, ma ei ole selline tüüpiline teismeline, kes käis peol, avastas ja nuttis… Ma pole selline inimene! Lõin lava peal ise laulu juba kuueteistkümneselt ja — mulle meeldis poisse ahastama panna. (Naerab.) See oli mulle palju parem!
Pille: Celine Dioni Titanicu-lugu (My Heart Will Go On — M. K.).

Õhkama võtnud näitleja?
Anne: Oi, Helgi Sallo! Kui ta operettides laulis, sõitsime Raplast kogu aeg vaatama, emale-isale meeldis. Bussiga Raplast linna, Estonia Teatris kuulasime kõik operetid läbi.
Pille: Ita Ever ja Jack Nicholson.

Ärapööranud film?
Anne: Ei midagi pöördelist. Mulle on alati meeldinud filmid, mis lähevad läbi ühe inimese elu ning samal ajal on ka selle riigi ajaloost à la «Tuulest viidud».
Pille: «Titanic».

Raamat, mida oled mitu korda lugenud?
Anne: Esimene, mille võtsin ette vene keeles — «Pojušje v ternovnike». Kuidas see eesti keeles on... aga Austraalia ajaloost. Seda ma olen isegi kaks korda lugenud. «Laulvad kibuvitsapõõsad» vist või kuidagi nii — üle ilma tuntud raamat. Teine on James Clavelli jaapaniaineline «Šogun» (Anne dikteerib tähthaaval: šokolaad-olga-gennadi-urmas-niina). Ja Sydney Sheldonit meeldib lugeda — natuke kriminaalset, pluss ka armastust ja elu. Ta on hunniku raamatuid kokku kirjutanud, neid on hea lugeda reisu peal.
Pille: Lapsepõlvest Silvia Rannamaa «Kadri» ja «Kasuema». Ja sellest tehtud film «Naerata ometi» — oli valus, aga südamesse minev elamus.

Millise partei poolt valid?
Anne: Mina-vä?! Oi, kallikesed, selle vastuse ma jätan küll võlgu. Praegu ei oska ma neist ühegi eest valida.
Pille: Ütlen, et seda parteid pole Eestis pole veel tehtud. Seni olen toetanud oma koolivenda Andrus Ansipit.

No mõni veenvalt mõjuv poliitik…?
Anne: Täna, Eestis? Ära niisugust asja küsi! (Naerab.) Praegu oleksin Clintoni naise poolt Ameerika presidendiks.
Pille: Kas saab ühegi poliitiku kohta öelda usaldusväärne. Aga Ansipile soovin hetkel küll… Eks tal on raske ka olnud.

Lemmiksport, -sportlane?
Anne: Lauatennist olen ise mänginud. Vaadata meeldib poksi. Oeh, neid lemmikuid on seal üksjagu — mehega olen sunnitud vaatama kogu aeg. (Hüüab kõrvale.) Benno, kes on see meie lemmikpoksija? See iluspoiss, «zolotoi maltšik»? Ahjaa — Oscar de la Hoya.
Pille: Ise olen spordikauge inimene, aga iluuisutamist vaatan hea meelega. Jäätantsupaarid Natalja Linitšuk ja Gennadi Karponossov ning Jane Torvill ja Christopher Dean (1970–80 vahetusel ilma teinud Vene ja Briti uisupaarid — M. K.).

Automark?
Anne: Jeep Commander, millega ise sõidan.
Pille: Kaks päeva tagasi ostsin — Toyota lätsim ????. See on minul kolmas.

Koer või kass?
Anne: Koer, loomulikult. Kõige truum olevus maamuna peal. Alati õnnelik, kui koju tuled — vaatab suurte ausate silmadega otsa ega peta kunagi. Üks kass mul oli, aga see lasi jalga, pärast leidsin ta tänava teisest otsast hoopis kellelgi teise juurest… Nii et kasside peale olen solvunud.
Pille: Mul on koer, väike armas hundi-kolli. Kassid on isekad, koerale võib loota.

Kelle puuri ette loomaaias pikemalt seisma jääks?
Anne: Mina vaatan lõvisid ja tiigreid — suuri kaslasi.
Pille: Olen jälginud Euroopa piisonit, teise nimega pürg.

Veendunult blond? Brünetiks, punapeaks saamine on välistatud?
Anne: Parukaid olen proovinud. Sünniaasta järgi olen Ahv ja seda ma olen — mulle meeldib, kui minu kallal midagi tehakse, mind ümber kehastatakse. Uued parukad ja riided ja siis peegli ees ennast vaadata… Tore artistile vahelduseks, aga olen ikka valgepäine Anne Veski.
Pille: Kuni on Anne Veski, mina värvi muuta ei saa!

Lemmikvärv?
Anne: Türkiisisinine. Ka punane, valge, must. Puhtad erksad värvid.
Pille: Kirsipunane.

Lemmikriietus, milles ennast hästi tunned?
Anne: Hästi istuvas lavakostüümis.
Pille: Mõnus pükskostüüm, millega sobib igale poole minna kogu pika päeva jooksul.

Rõivabrändid, millele kindel oled?
Anne: Oi, pole üldse mingi brändiinimene! Roberto Cavalli ehk rohkem kui mingi muu.
Pille: Mitteteadlik. Pole moe tagaajaja.

Parfüüm?
Anne: Christian Yaki, tingimata!
Pille: Chanel No. 5

Tänase garderoobi kalleim rõivaese?
Anne: Oh-oh-oo, ega nad nii kole kallid ka ole. Kasukas võib-olla — mingi 70–80 000.
Pille: Hetkel on mul seljas väikene poolkasukas — 35 000 krooni.

Kõige luksuslikum söömaaeg?
Anne: Tailandis, kui me terve päev otsa muud ei teinudki kui sõime ning lõppes see kaheksakäigulisega. Mõtlesin, et kui ma nüüd ei lõhki ei lähe, siis ei lõhke ma kunagi!

Lemmiksöök?
Anne: Elementaarne kala — hautatud, ilma igasuguste soustide ja maitseaineteta.
Pille: Kodune kartul-kapsas-liha. Ma pole suurem eksootiliste köökide austaja.

Kui vägevaks peoks läheb, siis mis marki jooki eelistad?
Anne: Head konjakit.
Pille: Olen väike alkoholitarbija. Heast šampanjast ja konjakist ei ütle ära.

Elu ilusaim puhkus?
Anne: Reis Ameerikasse: Los Angeles, Las Vegas ja sealt Hawaii saartele. Kõige sisukam — sai päikest, elu nautida ja näha kõike.
Pille: Üks suvepäev Pärnu rannas, ma ei igatse kuumi maid.

Kõige valusam, mis on tulnud üle elada?
Anne: Ema ja isa surm. Liiga vara, ema oli ainult 67.
Pille: Vanemate lahkumine ühe aasta sees: ema äkksurm 1998 ja isa vähiga 1999. Nad olid siis 60 ja 64, mina 26, 27.

Ilusaim/korduvaim unenägu?
Anne: Kordub see, et ma kellegi eest ära jooksen. Otsin kohta, kuhu peitu minna. Aga ilus-ilus… Ei tea, ma ei näegi und nii tihti üldse! Ju ainult siis, kui olen ärevuses.
Pille: Tavaliselt näen ette halbu asju. Ilus unenägu oli enne Moskva konkurssi. Nägin, et ma läksin lavale ja võitsin. Ja nii läkski.

Senise elu suurim saavutus, mille üle eriti uhkust tunned?
Anne: See, et ma olen saanud selleks, kelleks ma olen saanud.
Pille: Just need võidud 1998 ja 2002. Esimesel tegin Veskit ja teisel Pugatšovat.

Suurim autoriteet lapsepõlvest?
Anne: Ema.
Pille: Kas see peab olema mõni näitleja? Muidu mu vanemad — ei oska neist kumbagi eelistada. Olen alati nende moodi, vääriline neile olla ja...

Elu juhtmõte?
Anne: Jääda kindlaks oma põhimõtetele. Olla aus iseenda vastu.
Ja teha seda, mida oskad kõige paremini.
Pille: Kunagi ei tohi alla anda.

ANNE VESKI
Sündinud: 27. 02 1956 Raplas.
Koolid: Rapla 1. Keskkool 1974, TPI majandus 1978
Pereseis: teist korda abielus. Juhan Veski,?????
Gerli Veski

PILLE PÜRG
Sündinud: 9. 03 1972 Tartus.
Koolid: Tartu 5. Keskkool
Pereseis: Vallaline, ikka veel saadaval