“Võin öelda, et ma olin Erikust sõltuvuses, ka oma vanusega seoses — hirmust üksinduse ees. Ma tajusin ühel hetkel ära, et ka temal on sõltuvus, aga hoopis millestki muust. Üks pudel viina minu asemel oleks talle palju suurem rõõm. Sain aru, et mina ei olegi siin oluline,” pajatab Anne ajakirjale Kroonika (pildil koos näitleja Raivo E. Tammega - toim.).

“Teda ei ole nagu päriselt olemas su jaoks. Nagu sind ei ole tema jaoks, sest temal on ainult üks kirg ja soov — saada uus annus mürki! Ja tal on ükskõik, kes ta kõrval on. Hakkasin siis mõtlema, et mulle ei ole seda vaja. Kurat, nii kehv naine ma ka nüüd ei ole, et pean alandama ennast mingis suhtes, kus mina ei olegi tähtis. Sain mõistusega aru, et pean sellest inimesest lahti ütlema,” paneb Veesaar nende naiste südamele, kes praegu ehk sarnases olukorras on.

“Küllap olin ma ka ära teeninud selle hea lahenduse, mille elu mulle peatselt kätte mängis, et ta kohtas mu sõbrannat ja viimane tegi kõik selleks, et olla minu asemel. Ja kõik läkski hästi.”

“Olen saatusele tänulik — otsustasin, et see asi peab lõppema, ja see läks nii lihtsalt! Ehhki sain haiget, sest kaotasin ka sõbranna. Ma ei ole elus selliste asjade peale tulnud — kui hakkaksin sõbranna mehele silma tegema, siis minu jaoks võrduks see verepilastusega!”

Ometi leiab Veesaar, et inimesed ei ole loodud üksinda olema. “Ei tohi jääda alatiseks üksi! Kuid koos ei tasu olla vale kaaslasega. Mulle sobiks, kui mulle saabub sobiv inimene, aga ma ei ole selles kramplikult kinni.”

“Ärge otsige, ärge tõmmelge, see õige inimene ei leia sind üles, kui sa nagu molekul ringi kihutad. Ole paigal, tegele oma asjadega ja ühel päeval sa lihtsalt põrkad temaga kokku,” teab Anne, kuidas leida õiget armastust.

Lugeja, mida arvad? Kas oleksid pigem üksi, kui teeksid sõbranna mehele silma?