«Ma pole iial midagi sellist kogenud!» hüüatas üks õhtujuhte ANNELY PEEBO pärast lavalt lahkumist. MARKO MATVEREle oli Eurovisiooniõhtu juhtimine töö nagu iga teinegi. Kõige rohkem ihkab ta nüüd, pärast suurt möllu oma uue paadiga merele minna.
#p3p#Alati väljapeetud Viini Volksoperi esimetsosopran Annely Peebo (30) oli pärast suurejoonelist finaalkontserti jätkupeo telgis justkui vallatu teismeline — kerges sinises suvekostüümis heitis ta kelmikalt juukseid üle õla, välgutas oma säravaid silmi ega püsinud hetkegi paigal. «Pingelangus,» tunnistab Peebo Kroonikale.
Annely, kas kõik sujus laval plaanipäraselt või tuli ka improviseerida?
Kokkuvõttes läks kõik plaanitult. Aga sellega me olime juba arvestanud, et nagunii kõik päris sajaprotsendiliselt välja ei kuku, sest see ei sõltunud ka ainult meist, vaid satelliidiühendusest. Aga kõik läks väga hästi.
Tundsid sa laval ka midagi senikogematut?
No niisugust publiku vastuvõttu — seda küll esimest korda!
Kas Viini Volksoperis ja mujal maailmas lauldes pole sellist vastuvõttu
olnud?
Me laulame natuke teisi laule, kus niisuguse emotsiooniga ei ole midagi peale hakata.
Kas kõik sulle õmmeldud lavakostüümid jäävad sulle päriseks?
Nende tulevik on mulle teadmata. Praegu kuuluvad need küll Eesti Televisioonile.
Kui pakutaks, kas sooviksid neid endale?
Raske öelda, nad on nii erilised, et ma nendega nii väga lavadel käia ei saakski. Aga eks tulevik näitab.
Kui jätaksid praegu Eesti laulu kõrvale, siis milline oli sinu lemmikesineja?
Mulle meeldis Eesti lugu, aga ma pean ütlema, et mulle meeldis väga ka näiteks Belgia laul (esitaja Sergio & the Ladies). Mulle meeldis ka, kuidas venelased oma lugu tegid ja kuidas inglanna laulis.
Meeldejäävaim seik lava tagant?
Mul on praegu selline pingelangus, ei suuda isegi suurt mõtteid koondada — nii et jään vastuse võlgu. Et seda öelda, peaksin suutma end jälle pingutada…#p4#
MARKO MATVERE (34) jalutab finaalijärgsel peol oma heledas ülikonnas ringi nagu üksik uitaja. Laseb aga oma valgel hammastereal särada, kui mõne eurotrallil esinenud maa fänn tema nina all oma riigi lipukest lehvitab — ja Markole tunnustust avaldab.
#p2v#Tuli sul esinemisel mõni aps ka sisse?
Juhtus poolteist viga. (Matvere nimetas punktide jagamise käigus Šveitsi asemel Rootsit — Sweden/ Switzerland. — toim) Rezhissöör kergelt noomis meid kõrvamikrofoni, aga muidu läks kõik uskumatult hästi. Ja see «kartul» selle numbriga maandus ka kohe õigele positsioonile. Rääkisime Annelyga paar korda teineteisele sisse — aga see oli nii tühine asi.
Kuivõrd suutsid riikidelt punkte vastu võttes jälgida Eesti laulu võidushansse?
Väga vähe. Pidin jälgima, mida ma suust välja ajan, polnud aega arvutada. Eesti laul oli väga tore ja kena, aga võib-olla on parem, et kogu see värk teist aastat järjest Eestis enam ei toimu.
Kas närv oli sees suurem kui «Hamleti» esietendusel?
Ei ole võrreldavad asjad, sest Eurovisioon on Eurovisioon! Aga ausalt öeldes ei olnud esinemises midagi senikogematut. Olen sedasama tunnet tundnud ikkagi kümneid kordi. Võib-olla selles mõttes oli teisiti, et publiku arv oli hoomamatu. Me ei tea praegu, kui palju vaatajaid oli, see selgitatakse hiljem välja.
Mida arvad Mart Sanderi sõnadest, et tema olnuks õhtujuhina ikkagi parim?
Kindlasti oleks tema olnud parim. Raudselt. Miks mitte. Kui inimene arvab, et ta on parim, siis ta ka on parim.
Mõni seik, mis sulle Eurovisioonist hiljem ka une pealt meenub?
Rootsi kvaliteet. Õppin’d mehed, rootsi riistad — see on hämmastav! See oli hämmastav. Selle peale tasub raha raisata. Üllatas vägev tiimitöö. Kuidas inimesed, kes on selleks muidugi ekstra välja õpetatud, aga ikkagi, suudavad meeskonna toimima panna.
Meil tuleb midagi sarnast võib-olla alles kümne–kahekümne aasta pärast.
Kas su vastuses peegeldub sulle omane skeptitsism?
Pole midagi paremat kui skeptitsism. Mina olen alati skeptik olnud. Kes mind tunnevad, teavad seda.
Homne päev (pühapäev — toim) on mul ainult aega, siis, nagu öeldakse, show must go on! Meie teatril on lavaaugus «Kolme musketäri» etendused, ja niimoodi terve suvi.
Kui kaugel on sinu paadi ehitus?
Aluse ehitus on mõneks ajaks peatatud, kuna me ostsime sõbraga veel ühe — 34 aastat vana 12meetrise puujahi. Nimi on Grenada. Selle remontimiseks kulub meil vähemalt kaks aastat.
Paadist rääkides lõi sul silm kohe rohkem särama…
Jah... ei, loomulikult! See on asi, mis mind tõsiselt erutab. Eurovisioonil olin ma ikkagi tubli palgatööline. Olen alati Eurovisiooni vaadanud, ma ei jäta ka tulevikus neid vahele, aga see oli mulle ikkagi amet.
Mis lugu sulle endale kõige rohkem meeldis?
Ma arvan, et Inglismaa ja Hispaania — ja just sellises järjestuses ka.
Kas Läti võit üllatas?
Ei, tõesti vägev lavashow oli. Olen õnnelik, et Läti võitis, meie lähim naaber. See on nende jaoks samasugune promovõimalus näidata end maailmale.
Sinu kolm ülikonda laval — sooviksid sa neid endale?
Ma loodan väga, et need jäävad mulle. Ei ole mõtet neid kuskile ETV kostüümilattu tolmuma panna. Tegemist on ju ikkagi disaineriülikondadega.
