"Antiigiraport": 21. juuli maailma ajaloos


Sini-must-valge, punalipp
Sini-must-valge, punalippFoto: Kaader videost

21.juuli on näinud mitmeid põnevaid ajaloosündmusi - nii võite, vallutusi kui kaotusi. On riike, kes sel päeval on oma iseseisvuse võitnud, ning neid, kes on selle kaotanud. Ka Eesti ajaloos on sellel päeval oma kurb lugu jutustada. Millised on tänased tähtsamad ajaloosündmused – sellest vestab meile Mart Sanderi „Antiigiraport“.


Hispaania versus Inglismaa

425 aastat tagasi, aastal 1588 langes „võitmatu armaada“. Nii nimetati ajaloo suurimat mereväge, millega katoliiklik Hispaania üritas alistada protestantlikku Inglismaad. Suur vastasseis Inglismaa protestandist kuninganna Elizabeth I ja Hispaania roomakatoliiklasest kuninga Felipe II vägede vahel algas pärast seda, kui Hispaania tänu Uue Maailma avastamisele väga rikkaks ja võimsaks muutus. Inglismaa hoiti jõuga Ameerika vetest eemale ning kättemaksuks hakkasid Inglise laevad varandustega Euroopasse tagasi pöörduvaid Hispaania laevu rüüstama. Karistusoperatsiooni alustas Hispaania kuningas 1588. aasta kevadsuvel, saates Inglismaa vastu teele 130 laevast, ligikaudu 20 000 sõdurist ja 8000 meremehest koosneva Armaada. See oli suurimat mereväge, mida avamerel eales on nähtud”. Ent Armaada ette võetud sõjaretk osutus traagiliseks möödalaskmiseks. Inglismaa väiksematest ja kiirematest laevadest koosnev laevastik hävitas Hispaania ujuvad kindlused mitmes lahingus ning ülejäänud laevad läksid põhja tormisel põgenemisteel. Tagasi koju jõudis umbes 60 laeva ja vaid pool Lissabonist lahkunud meestest. See võit tagas Inglismaa iseseisvuse ning muutumise maailma võimsaimaks mereimpeeriumiks.

Hercule Poiro’t kodumaa pühitseb
Seotud lood:

Tänast päeva tähistab oma rahvuspühana Belgia. 1831.aasta 21.juulil võideti kätte vabadus Madalmaadest ning troonile asus esimene Belgia kuningas, Leopold I. Ehkki Belgiast on pärit palju suurkujusid, peetakse neid tihti ekslikult prantslasteks – nagu ka maailma tuntuimat eradetektiivi.

VAATA VIDEOT:

1940.aastal mängiti Eestis, Lätis ja Leedus maha kommunistlik riigipööre, mille käigus Nõukogude Venemaa okupeeris sõltumatud Balti riigid. 19. juulil kutsus Vabariigi president Konstantin Päts Valitsuse ettepanekul kokku Riigivolikogu II kooseisu korraliseks istungjärguks 21. juulil 1940. aastal. Vastvalitud Riigivolikogu, mis koosnes eranditult kommunistide käsilastest, võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Eesti Vabariik lakkas olemast.

Vallutatud Kuu

21.juuli jääb ajalukku ka kui päev, mil inimene astus esmakordselt Kuule. 1969 aasta 16.juulil startis Apollo 11 Kennedy Kosmosekeskusest Floridas ning jõudis 4 päeva hiljem Kuu orbiidile. Maailma ühe tähtsaima teleülekande käigus vaatasid miljonid inimesed hinge kinni pidades, kuidas Neil Armstrong teise taevakeha pinnale astub. Sellega võideti suurejooneliselt Nõukogude Liidu ja USA vaheline kosmosevõidujooks, mis oli alanud aastal 1961 Juri Gagarini kosmoselennuga ning mille kohta oli lubaduse andnud president Kennedy.

Kuid ka täna ei ole raugenud konspiratsiooniteooriad, mis väidavad, et Kuul maandumine oli hoopis peenelt ja ülima saladuskatte all lavastatud etendus. Teooria kaitsjad on uurinud kättesaadavat informatsiooni ning koostanud kuumaandumise mudeleid, mille põhjal on leitud mitmeid seletustele mitte alluvaid vasturääkivusi. Kas maandus inimene kuul või oli kõik vaid lavastus, umbes nagu 1902.aastal valminud Georges Melies’ filmis „Reis Kuule“? Antiigiraport täna vastust ei anna.

Antiigiraport on Mart Sanderi igapühapäevane ajaloolõik TV3 „Seitsmestes uudistes“.