Kunstnik Arsen Kljan ei mõista, miks tema portreed tuntud poliitikutest, mille seas oli ka president Toomas Hendrik Ilvese oma, Tallinna Linnavalitsuse galeriist ära korjati.
Armeeniast pärit elupõline kunstnik Arsen Kljan (47) võtab külalised vastu oma Koplis asuvas ühetoalises stuudiokorteris. Tillukesele pinnale mahub lisaks temale ka ta ema, tüdruksõbrast sekretär, mitu suurt puuskulptuuri, hulk kunstiraamatuid ja palju kirevaid portreemaale.
Eestit peab Arsen oma kodumaaks viimased kakskümmend aastat. Kunagi Armeenia kultuuriministeeriumi poolt siia saadetud mees on ennast jõudumööda üles töötanud.
«No vaata, Eestis on Kunstnike Liit ja Rahvusvaheline Kunstnike Liit ning mina olen selle viimase president,» sõnab Arsen uhkelt. Hiljem selgub, et too liit on tema asutatud. Tiitleid on mehel aga veelgi. Nädalapäevad tagasi sai ta Ameerika Portreekunstnike Liidult kirja, milles seisab, et nüüdsest kuulub ta nende ridadesse.
«Kui sa oled professionaalne kunstnik, teed näitusi ja koolitad inimesi, siis on võimalik sellist asja taotleda,» ütleb Arsen.
{poolik}
Tuleb kuidagi toime
Arsen tunnistab, et maalimisega rikkaks ei saa. Kui tal rahast puudus tuleb, siis aitavad Euroopas elavad sugulased. Majanduse tõusuharjal oli Arsenil Tallinna vanalinnas isegi oma kunstikool ja ta unistas, et sellest saab kunagi ülikool.
«Me pakkusime kolmeaastast õpet ja tööd paljudele õpetajatele, aga kahjuks ei saanud ma luba ülikooli teha. Nüüd on kool rahalise kriisi tõttu ajutiselt suletud,» räägib Arsen.
Niisiis ei jäägi kunstnikul muud üle kui maalida. Arsen on varemgi oma teostel kuulsusi kujutanud. Näiteks Venemaa superstaari Dima Bilani, kellega tal õnnestus ka kohtuda.
«See oli kolm aastat tagasi, ta ei olnud siis veel nii kuulus. Ma ennustasin Bilanile, et temast saab väga suur inimene. Seda on ennegi juhtunud, et mu ennustused täppi lähevad,» mainib Arsen.
Tookord kinkis ta Bilanile maali, mille üle olevat laulja silmanähtavalt rõõmustanud.
Skandaalne näitus
Mõni aeg tagasi tekitas segadust Arseni näitus, mille ta avas Tallinna Linnavalitsuses. Ekspositsioon «Tallinn: kultuuripealinn 2011» on portreede kogumik tuntud Eesti inimestest. Põhiliselt on seal pildid poliitikutest, kellest enamik ei teadnudki, et neid on maalitud.
Esimesena paluti näituselt maha võtta Toomas Hendrik Ilvese portree, seejärel Edgar Savisaare oma ja siis ka teos Anna-Maria Galojanist. Juhtunu Arseni ei heiduta, kuid talle on siiani selgusetu maalide allavõtmise põhjus. «No ju siis poldud rahul,» vangutab ta pead.
Õnneks pole kõik Arseni fantaasiarikaste maalide vastu. Kunstniku kõige tulihingelisem toetaja on president Arnold Rüütel, kes on talle kinkinud kaks enda pühendusega raamatut.
«Ma mõtlesin teda maalides, et mis mind inspireerib, ja no vot selline on siis tema legend,» viitab Arsen pildile, millel on linnamüürist ümbritsetud Arnold Rüütel. Maali keskmes on hobusel istuv raudrüütel.
Katrin Siska inspireerib
Paar nädalat tagasi pildistas üks Kroonika lugeja Vene tänaval asuvas Itaalia saatkonnas portreed, millel kujutatud naine meenutab väga Lindakivi Kultuurikeskuse direktrissi Katrin Siskat, täpsemalt lopsakama figuuriga varianti temast. See on Arseni töö.
«Võib-olla on ta tõesti Siskaga sarnane, aga tegelikult on see maal tundmatust itaallannast. Läbi minu silmade on viiskümmend protsenti eesti naistest omavahel sarnased,» lausub Arsen.
Arsen tunnistab, et muidugi ei ole Katrin Siska talle tundmatu inimene. Kunstnik meenutab, et kui ta mõni aeg tagasi osales koos teiste kunstnikega ühisnäitusel Lindakivi keskuses, tekkis tal inspiratsioon Katrinit maalida.
«Mu eesmärk on jätkata portreede kollektsiooni «Tallinn: kultuuripealinn 2011» ja Katrin Siska esindab seal kuulsa eesti lauljanna osa. Ta oli mu ettepanekuga nõus.»
Arsen alustab portreteerimist foto järgi. Katrin kinkis kunstnikule Vanilla Ninja plaadi, et tal oleks lihtsam tema olemust tabada.
Kunstnik võtab veel kuivamata Katrini portree kätte. Neiu on seal kujutatud roosa voolava lillesülemi keskel.
«Ootab oma triumfi — et millal tuleb,» selgitab Arsen. «Ta ei ole poliitika- naine, tema silmad otsivad muusikat ja lilled ta ümber sümboliseerivad noorust. Minu filosoofias sümboliseerib Katrin eluvett.»
Kui maal enam-vähem valmis saab, siis kutsub Arsen Katrini külla, et pildile viimane lihv anda.
Kunstnik ütleb, et tema jaoks pole asi rahas. Kui ta tahab, siis joonistab, kui ei taha, siis ei joonista. Arsen nimetab rahast olulisemaks inspiratsiooni.
