Tallinna Kesklinna politseijaoskonna suures saalis seisva nelinurkse ümarlaua taha vooris eilsel libedal päeval terve trobikond nooremaid ja vanemaid, üleni tätoveeritud ning vähem tindiseid diskoreid. Plaadikeerutajate vastas istusid politseiametnikud ning juhtfiguurid Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonist ja Eesti Esitajate Liidust. Lõviosas rahulik arutelu jõudis ka tuliste hetkedeni.

Jaoskonnas viibinud diskorite soovil otsustas toimetus jätta plaadikeerutajate nimed mainimata.

"Meieni on jõudnud info, et erinevatel üritustel on mängitud palju muusikapalasid, mille eest pole makstud vastavat autoritasu," juhatab koosolekut sisse blondi pea ja siniste silmadega Põhja prefektuuri inspektor Lauri Jõeäär.

Diskorite lõhe

Muusika vahendajatele tehakse teatavaks, et ümarlaua eesmärk on leida ühisosa autoriõiguste kaitsjate ja diskorite vahel, et hoida kokku politsei ressursse ning plaadikeerutajate närve. Kes ikka viitsib lõputult menetleda juhtumeid, kus tädi Malle juubelil kõlasid seadusega vastuolus Nublu hitid. Kes on sellises situatsioonis üldse kannatajateks? Rahval on ju tuju hea ning diskor toob perele leiva lauale.

Kannatajateks on nimelt diskorite seadusekuulekamad kolleegid. Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur selgitab, et kodumaisete diskorite vahel haigutab lõhe, mille taga on ebaõiglane konkurents. "Avaldus on meieni jõudnud litsentsitasu maksvate DJde poolt," selgitab Ambur. "On suur hulk diskoreid, kes küsivad, miks me nendega ei tegele?"

Menetlemisõigus lasub vaid politseil ning ilmselt pole kellelegi meeltmööda, kui parima sõbra pulma meeleolu rikuvad mundrites ametnikud, kes soovivad välja selgitada, kas Sünne Valtri pala on internetist alla tiritud ebaseaduslikult?

Esimesed säärased toimingud leidsid aset 2004. aastal. "Mina tean ühte juhtumit, kus politsei käis kontrollimas ja võttis DJ arvuti kaasa ja menetles seda," meenutab Ambur. "Kui loeme kokku, palju 15 aasta jooksul on üritusi toimunud, siis tekib mulje, et politsei teeb midagi pahatahtlikult. Sellist asja ei ole," rõhutab Ambur. "Kontrolliti muusika avalikku esitlemist."

"Väga võimalik, et esimene säärane toiming viidi läbi 1993. aastal," meenutab hallipäine diskor laua teisest otsast.

"Kas politsei tohib ilma igasuguse vihje või kaebuseta kontrollida erapidu?" küsib kiilaspäine diskor ärritunult.

Siniste silmadega ametnik Jõeäär vastab: "Ilma põhjuseta pole luba territooriumile astuda." Seepeale tõstatab üks naissoost politseinik analoogse olukorra. "Kuidas me teame, et autojuhid on purjus või kained, kui me neid ei kontrolli?" küsib politseinik. Toatäis inimesi jääb õlgu kehitama.

Striimimise hallalad

Uuemat põlvkonda esindav prillidega DJ leiab, et tänapäeval võimaldab muusika striimimise platvorm Spotify mängida avalikel üritustel kõiksugu muusikat. "Maksad 7.99 dollari asemel 53 dollarit ja saad konto, mille abil tohid plaadikeerutamisega raha teenida," leiab prillidega DJ.

Ambur arvab seepeale, et autoriõiguste seadused erinevad lausa riigiti. "Kas 53 eurone leping lubab DJdel avalikel üritustel mängida Eestis? Või on tegemist USA territooriumiga? Vahest kehtib see Euroopa õigusruumis?" küsib Ambur.

Esinejate Liidu tegevdirektor soovib DJde seas käiku lasta täiendava litsentsi. "Lepime õige kokku, kes võiks olla see erapooletu ametnik, Tartu ülikooli õppejõud või advokaat, kes teeks olukorrale analüüsi?" pakub Ambur välja. "Te võite selle inimese ise nimetada."

Sõber või klient?

Milline üritus on seaduse silmis kommertslik etteaste üldsusele? Kas ka parima sõbra sünnipäeval muusika mängimine võib lõppeda politsei sekkumisega? "Seadus paneb paika, mis on üldsus," vastab Ambur. "Meile maksab ministeerium tasu selle eest, et muusikat mängitakse näiteks vanglates," toob Ambur näite. "Seaduse mõistes on kõik vangis viibivad kinnipeetavad üldsus. Nad pole vangivalvuri pereliikmed või sõbrad. See on üldsusele avatud koht ja seal rakenduvad autoriõigused."

Mis saab siis näiteks sünnipäevaesitlusest parimale sõbrale Matile, kes diskorile on küll lähedane, kuid Mati sõbrad jäävad lõviosas siiski tundmatuks? "Te läksite sinna teenust osutama. See on üldsus. Kui te seda kehvasti tegite, siis ilmselt saab Mati pahaseks," arvab Ambur.

Enam kui tund aega kestnud koosolek oli vaid samm ühisosa leidmise poole, mis võimaldaks diskoritel võimalikult vabana esitada kuulajatele sobiva meeleoluga muusikat, arvestaks samaaegselt kõikide plaadikeerutajate vajadustega ning tagaks võimalikult õiglased tingimused artistidele, klubidele ning ametnikele.