Tuleb tõdeda, et siinsete rannavalvurite argipäev erineb veidi “Baywatchist” nähtust. Pirita rannavanema Triin Maripuu (21) sõnul ihkab tõeline rannavalvur aga just filmist nähtud laineid ja ekstreemset tööd.

Kuidas sai sinust rannavalvur? Käisin Pirita kooli kümnendas klassis ja meil oli päästekoolituse tund. Selle vetelpääste osa andis mulle mu praegune ülemus. Kuna olen elu aeg spordiga tegelenud, pani ta mulle silma peale juba siis, kui olin 15-aastane. Tema kutsuski mind rannavalvesse tööle. Pirital töötan juba neljandat aastat.

Kui oluline on rannavalve töö juures ujumisoskus ja füüsiline vormisolek? Ujuda osanud olen elu aeg, aga ametlikult trennis olen käinud umbes aasta. Samas, iga hea ujuja ei pruugi olla hea vetelpäästja! Suhtlemisoskus on ikka peamine. Sa pead inimestega kontakti leidma, kuna põhiline rannavalvetöö on ikkagi õnnetusi ennetav ja see toimub rannas, mitte vees. Meie oleme oma tööd hästi teinud siis, kui me vette ei peagi jõudma! Füüsiline vastupidavus on väga oluline. Trenni teeb igaüks nii nagu teeb. Meedik näiteks käib iga päev rannas jooksmas, umbes 12 km korraga. Meil on päris pikad, 12-tunnised tööpäevad ja kui on väga soojad ilmad, peame vastu pidama.

Mitu inimest korraga randa valvab? Oleneb lipust. Kollase lipuga viis, rohelisega seitse, punasega kolm inimest. Kõik oleneb lipust, ilmast ja veetemperatuurist.

Milline näeb välja rannavalvuri argipäev? Tuleme tööle ja sätime esmalt oma varustuse korda: avame vaatetornide luugid, viime kaatri välja ja seejärel läheb esimene patrull esimest ringkäiku tegema. Valvetornides valvame vahetustega. Umbes kaks-kolm tundi peaks üks päästja tornis korraga valves olles vastu pidama. Seal tuleb kogu aeg binokliga valves olla, ainult nii saab kogu rannas toimuvast ülevaate.

Mida vetelpäästja talvel teeb? Oleneb vetelpäästjast. Mina õpin pisi-Pedas viimast aastat noorsootööd. Üks meedik on meil perearst, teine ämmaemand…

Igas töös on omad väljakutsed. Millised on vetelpäästja tulevikuväljavaated? Me kõik teame “Baywatchist” tuntud California randu… Ikka, loomulikult tahaks minna mujale ka tööd tegema! Tahan proovida seda õiget vetelpäästja elu. Olen siin neljandat aastat töötanud ja palju kogemusi saanud, aga igatsen seda õiget, “filmi Baywatchi” — suured lained, möll… — siin on rahulik ja vaikne. Sooviks selle ära proovida ja mine tea, äkki hakkab nii meeldima, et ei tahagi enam tagasi tulla. Aasta jooksul ei lähe veel kindlasti ära, lõpetan kooli ja siis vaatab…

Milline on olnud kõige ohtlikum päästmiskogemus? Otseselt ei olegi sellist juhtumit olnud. Kui meenutada, siis on küll üks juhtum, kuid mind ei olnud siis tööl, see oli eelmisel aastal. Mulle helistati rannast, et üks mees on kadunud, tööl olid algajad vetelpäästjad ja n-ö pea laiali otsas, tahtsid minult otseseid juhtnööre, mille järgi tegutseda. Mina olin sel ajal lastega laagris, kus sooritasin oma suvelaagri praktikat. Ehmatasin meeletult! Juhendasin neid, et hakataks otsinguid teostama, mitte enam päästmist, sest mees oli kadunud. Hiljem selgus, et see meesterahvas oli lihtsalt nii purjus, et ta oli oma asjad randa jätnud ja koju magama läinud…

Kes tekitab rannas kõige rohkem probleeme? Mitte “kes”, vaid “mis”. Need on klaasikillud. Seltskonnad saabuvad randa klaaspudelitega, mida ei tohiks üldse randa kaasa võtta. Olgugi et rannas on piisavalt prügikaste, on nende juurde kuumal suvepäeval ka viis sammu raske minna… Klaasikilde astutakse jalga väga palju! Palju on kadunud lapsi. Ei saa öelda, et vanemad lapsi ei jälgi. See on vaid väike silmapilk, kui laps rannas kaduda võib. Siiamaani on kõik õnnelikult lõppenud, oleme ka ise üksikult mängivaid lapsi vanemate juurde tagasi viinud.

Milline inimene sobib rannavalvuriks? Julge peab olema! Ei tohi karta kellelegi juurde astuda. Kui ma esimest aastat vetelpäästjana töötasin, siis pelgasin natuke, kuidas mina, pisike tüdruk, lähen suure purjus kamba juurde neid keelama… Vorm annab tegelikult nii palju juurde, et kuulatakse ikka. Nüüd ma olen väga karmiks läinud ja tunnetan oma võimu. Kui inimesed mulle ei allu, siis annan edasised korraldused. Kedagi nad peavad kuulama. Rannas ei saa ennast tunda kui kodus, rannas peab ka teiste peale mõtlema!

Kuidas saaks rannaline sinu tööd lihtsamaks teha? Inimesed, ärge tulge randa klaaspudelitega! Samuti paluks koertega mitte tulla. See on ikka väga suur probleem! Meie töö on inimestele öelda, et ärge tulge ja inimesed võiks meile vastu tulla.