Jaanuari lõpus teist korda emaks saanud Viini ooperitähele Annely Peebole (37) on just lapsed suurim õnn ja kingitus, mis elul meile pakkuda on.

Oma esimest last, Leon Tristanit oodates sai Annely tunda kõhus kosuva poja energilisust. Teine rasedus osutus märksa rahulikumaks ja nii ütles Annely kõhutunne talle, et nüüd sünnib kindlasti tütar... aga läks teisiti.
«Vahet pole, mis soost laps on. Peamine, et ta oleks terve,» lausub nüüd juba seitsmekuuse Lauri Lennoxi ning kolme ja pooleaastase Leon Tristani ema.
 
Kuidas on teise lapse sünd muutnud teie pere ajakava?
See ongi kummaline, et ühe lapse juurdesaamine ei ole minu elu absoluutselt muutnud. Esimese lapsega oli ikka natuke ärev, siis veel ei teadnud, et kas iga kääksu peale tuleks reageerida või mitte. Lauri puhul tean juba täpselt, et iga kord ei pruugi midagi viga olla, võtame seda kõike natuke rahulikumalt.
 
Kas aimasid sisetunde järgi, et sünnib taas poeg?
Teine rasedus oli kohe alguses veidi teistsugune. Olin veendunud, et seekord tuleb tüdruk, aga mul on hea meel, et on hoopis kaks poissi, sest öeldakse, et vennad oskavad omavahel hästi mängida. Vahet pole ju, mis soost laps on. Õnn on igal juhul suur, et oleme saanud võimaluse olla kahele imetoredale lapsele vanemateks. (Annely elukaaslaseks on austrialasest kinnisvaraärimees Sascha. - K.G.)
#end#
Kui pikalt sa enne sünnitust aja maha võtsid?
Reeglina paar nädalat enne sünnitust on olnud mul viimased esinemised. See on muidugi väga individuaalne. Mõnel inimesel on kõht väga kõrgel rindade all ja selle tõttu on enesetunne raske, aga minul istus kõht mugavalt all ega seganud hingamist. Mina olen oma mõlema raseduse ajal saanud tööd teha ja reisida.
 
Tekkis teil elukaaslase Saschaga ka arutelu teemal, kas minna sünnitusele koos või mitte?
Absoluutselt mitte. See oli nii loomulik ja enesestmõistetav. Meil on väga perekeskne kodu ja pere on väga tähtsal kohal.
Loomulikult oli mees mõlemal korral sünnituse juures väga suureks toeks, sest see on ju ikkagi ühine projekt. Ja see lähedustunne on teistsugune, kui ka sinu teinepool teab, kuidas see protsess käib. Mina soovitan seda kõigile, aga ega seda ei saa inimestele peale suruda, igaüks peab ise otsustama.
Esimene poeg, Leon Tristan oli alles paarikuune, kui olid juba laval tagasi. Kui kaua pärast teise lapse sündi laulmisest eemal olid?
See sõna «puhkus» on mulle kuidagi väga võõras. Minu töö ongi minu jaoks täielik puhkus. Iga kord, kui ma laulan ja mul on etendused, siis ma tunnen ennast hästi, kuid loomulikult on kodus perega koos olemine kõige nauditavam aeg. Mulle ei meeldi käed rüpes istuda, mulle meeldib tegutseda.
Kuna teine sünnitus läks meil väga kiirelt ja valutult, siis olin juba kahe nädala pärast koos Lauri Lennoxiga teel. Olen imetanud kumbagi last pool aastat ja arvan, et nad ei ole minu eriala ega reisimiste pärast millestki olulisest ilma jäänud.
 
Mida sinu puhul tööle naasmine ajaliselt tähendab?
Ka töö on minu eriala puhul väga kummaline sõna, sest ma ei käi ju kella üheksast viieni tööl. Kui mul on tulemas kontsert, siis vahetult enne esinemist on intensiivsem harjutamise periood, kuid siis on jälle vaba. Üritan tegelda oma asjadega siis, kui laps päeval magab. Suurem laps käib juba lasteaias.
 
Kes reisidel sulle laste hoidmises abiks on?
Emast on mul väga palju abi. Ta on mul üks fantastiline laste hoidja. Kui mul on mujal maailmas pikemad turneed, siis ema on see kõige õigem inimene, keda kaasa võtta. Teda usaldan sada protsenti.
 
Kui tihti te perega Eestisse satute?
Ma olen alati olnud Eesti patrioot ja meil on peres kohe selline traditsioon, et veedame oma puhkuse alati Eestis. Tavaliselt kujunevad need puhkused tööga seotuks, aga siis ongi ideealne töö ja puhkus Eestis viibides ühendada.
 
Kas alati on ka pojad kaasas?
Alati on lapsed kaasas, sest nendeta on ju kurb elada. Kui lapsed hommikul kaissu poevad, «Emme!» hõikavad ja sind kallistama tulevad... See on imeline!
 
Kes sul Austrias laste hoidmisel abiks on?
No eks ikka oma pere. Mul on väga tore mees, kes kohe väga hea meelega lastega tegeleb. Oleme siiamaani abilistega oma tiheda elutempo juures hakkama saanud. Meil on alati olnud eestlastest lapsehoidjad, kes käivad Viinis ülikoolis. Kuid kui aus olla, siis otsime hetkel omale uut stabiilset lapsehoidjat.
 
Kuidas sai valitud nimi Lauri Lennox?
Minu mehed kodus valisid selle nime.
Minu mees leidis nimede raamatust nime Lauri. See oli minu jaoks väga kummaline, sest Lauri on Skandinaavias ja Eestis väga tuntud nimi, aga Kesk-Euroopas ei tunta seda nime. Kõik Laurid, keda mina Eestis tunnen, on olnud väga sümpaatsed inimesed, nii et minul ei olnud selle nime vastu midagi. Vanem poeg Leon soovis, et venna nimi oleks Lennox. Nii nad siis kahekesi otsustasidki, mees valis Lauri ja suur vend Lennoxi.
 
Kas vastab tõele, et Austrias on suisa selline seadus, mis keelab emadel kahe kuu jooksul pärast sünnitust tööle minna?
Kui sa töötad ametlikult mõnes firmas, siis jah, aga vabakutselised otsustavad oma elu üle ise. Vabakutselisena võid teha tööd täpselt nii, nagu sulle sobib.
Need, kes lähevad pärast kahte kuud tööle, peavad teatama, et kui nende sissetulek ületab selle normi, mis on riigi poolt ette antud, siis nad lapserahasid juurde küsida lihtsalt ei saa. Need, kes koju jäävad, saavad riigi poolt lapsetoetust.
Sellist emapalka nagu Eestis, et inimesed saavad poolteist aastat või isegi kauem oma eelnevat palka - Austrias sellist luksust ei ole.
 
Eestis on kohati suuri raskusi lasteaiakohtade leidmisega. Kuidas on olukord Austrias?
Lasteaiakohtadega probleeme pole. Piisab, kui kuskil aasta enne õiget aega sellega tegelema hakata. Selle eest tuleb aga kooli otsima hakata juba siis, kui laps on kolmeaastaseks saanud.
 
Vanem poeg Leon Tristan räägib lisaks saksa keelele ka puhtalt eesti keelt. Mis keeles teil kodus omavaheline suhtlemine käib?
Ema räägib lapsega emakeeles ja isa räägib isakeeles. Seda teeme me väga järjekindlalt. Kui ta teinekord on tahtnudki minuga saksa keeles vestelda, siis ütlen talle, et ei saa aru. Siiani on see meil väga hästi õnnestunud. Isegi kui meil on külalised, kes räägivad teisi keeli, järgin mina oma reeglit ja räägin temaga ainult eesti keeles. Kuigi see võib ebaviisakana näida, aga teisiti laps seda keelt ära ei õpi.
Palju kasu on kindlasti ka pikkadest suvepuhkustest Eestis, just nii saavadki need kaks keelt käsikäes käia.
 
Kas kaks last on sinu jaoks ideaalne või unistad suuremast perest?
Kui lapsed on nii õnnestunud ja sünnitused on olnud suhteliselt muretud, siis võiks ju veel sünnitada, aga peab mõtlema ka tulevikule. Lapsi on vaja koolitada ja tahan pakkuda neile parimat. Teiseks tahab ka enda üles ehitatud tee käimist. Kuldne kesktee on alati olnud minu põhimõte.
Kaks last peab olema, üks oleks liiga vähe, aga kes teab, võib-olla kunagi tulevikus tuleb ka see kolmas.