REESE WITHERSPOON on ehitanud oma karjääri magusa blondiini rollidele, kuid midagi ülearu magusat temas ei ole — nagu tõestab ka tema värskeim etteaste filmis «Nagu noateral».

Reese Witherspoon on kõigest 29aastane, kuid kaamerate ees tegutsenud juba 15 aastat. Lollitada teda ei saa — võltside kiidusõnade eest võib temalt pälvida maailma jäiseima pilgu. Nüüd tõestab see blondiinifilmide staar, et brünetina võib ta olla veelgi veenvam, kehastades filmis Walk the Line («Nagu noateral») kantrilegend Johnny Cashi kantrilauljatarist abikaasat June Carter Cashi.

Hirm ja kahtlused

Reese’ile oli see roll kui unistuse täitumine. Tema lapsepõlv möödus kantrimuusikat kuulates ning pidas June’i oma suureks eeskujuks. Ta valas isegi õnnepisaraid, kui kuulis, et on filmi naispeaossa kinnitatud. Siis aga hakkas ta kahtlema omaenda võimetes. «Ma helistasin isegi oma advokaadile ning nutsin ja karjusin, et ma ei suuda seda, ma ei saa sellega hakkama. See oli nii õudne, see hirmutas mind surmani ära. Esiteks ei olnud ma kunagi reaalset tegelast mänginud. Mul lasus tohutu vastutus esitada June’i korrektselt. Võimalus, et see võib ebaõnnestuda, muutis mind väga ebakindlaks.»


Reese’il polnud tol hetkel veel aimugi, et režissöör John Mangold eeldab temalt ka laulmist. Ta kirjutas lepingule alla, arvates, et filmis kasutatakse June’i muusikat. Alles siis ütles Mangold, et tal tuleb ka laulma õppida.


«Te oleksite pidanud mind alguses kuulma — ma olin nii halb,» räägib Reese. «See oli mu elu suurim professionaalne väljakutse ja ma ütlesin Mangoldile: «Kas sa ei võiks palgata kedagi, kel on hea hääl?» See oli kohutav. Tuhandete inimeste ees laulmine tegi mind sama närviliseks kui sünnitusele mõtlemine.»


Mangold uskus Reese’i, ja Reese tegi filmi muusikaprodutsendi T-Bone Burnetti käe all kõva tööd. Mitte, et talle seda pingutust vaja oleks olnud — tema karjäär oli juba niigi heas seisus, tänu Legally Blonde filmisarjale võis ta rolli eest küsida 15 miljonit dollarit. Temast rohkem teenivad Hollywoodis vaid Nicole Kidman ja Julia Roberts. Kuid Reese otsustas end tõestada ka draamanäitlejana.

Tagasihoidlik, kuid ambitsioonikas

Kuldgloobus on Reese’il juba käes ja nüüd kandideerib ta ka Oscarile. «Ma tõesti ei mõtle sellele,» ütleb ta. «Mulle on tähtis, et inimesed läheksid seda filmi vaatama. Mul lihtsalt vedas. Mul on niigi hästi läinud, ma ei osanud tahtagi rohkem kui mul juba on.»


Reese’i vastasnäitleja Joaquin Phoenix on sama veenev Johnny Cashina. Johnny’ga tutvudes oli June lahutatud üksikema ja edukas lauljatar. Johnny oli abielus, kuid ajas June’i aastaid väsimatult taga. Reese’il ei õnnestunud 2003. aastal, neli kuud peale Johnny’t surnud June’iga kohtuda.


«See oli fantastiline roll, sest 50ndatel ja 60ndatel oli väga huvitav olla naine,» räägib Reese. «June elas ajal, kui kahte abikaasat, lahutust, töökaaslasesse armumist ja lastega turneele minekut ei aktsepteeritud. Ta bei nõustunud nende ühiskondlike tavadega ja see tegi temast väga kaasaegse naise. Ma arvan, et tema asjalik ellusuhtumine tõmbas vastassugupoolt ligi. Turneedel olid paljud mehed temast sisse võetud, sealhulgas Elvis Presley, mis ajas Johnny’t hulluks.»


Reese leiab, et tal on June’iga palju ühist. «June oli naine, kes tahtis nii lapsi kui ka karjääri, nagu mina. Mul on palju kohustusi, ma ei ole frivoolne ega muretu. Ma pole tükk aega noor tüdruk olla saanud,» räägib Reese. «Ja me mõlemad hakkasime väga noorelt töötama.»

Lapsepõlv kaamerate ees

Reese hakkas draamatunde võtma seitsmeaastaselt. Peagi töötas ta modellina ning astus üles telereklaamides ja seriaalides — kuid kuulsusest ei osanud ta unistadagi. «Ma ei usu, et asi on andes, mul on lihtsalt vedanud,» ütleb ta. Ta tunnistab siiski, et eduteel on olnud abiks raudne sihikindlus ja vääramatu tööeetika. «Sa pead olema kange ja sihikindel,» ütleb ta. «Kui ma Hollywoodi tulin, kuulsin ma vaid, et ma pole piisavalt pikk, piisavalt ilus, piisavalt õige, piisavalt tark. Aa mind ei huvitanud kellegi arvamus, sest ma olen jonnakas.»


Rangus ja distsipliin iseloomustavad ka Reese’i eraelu. Ta on abielus näitleja Ryan Philippe’iga ning neil on kaks last — kuueaastane tütar Ava ja kaheaastane poeg Deacon. Kuigi rahapuuduse üle see perekond kurta ei saa, ei ole neil lapsehoidjat, sest Reese tahab olla täiskohaga ema.


Reese’i meelest ei ole selles midagi imelikku, kui väikeste laste vanemad töötavad. Ta ise kasvas samuti üles tööinimeste perekonnas — tema isa oli arst, ema õde. «Mu ema on mu suur inspiratsiooniallikas. Kui ma väike olin, oli tal viis töökohta,» räägib ta. «Emal oli kogu aeg midagi käsil. Vabal ajal sõidutas ta pimedaid ringi. Kui me Ryaniga üles kasvasime, ei olnud meil raha. Arvan, et me ei ole muutunud. Raha ei ole meile eriti tähtis, me anname suure osa sellest ära. Kuigi mulle meeldib punasel vaibal ilusaid kleite kanda...»

Normaalne pereelu

Kuulsuse raskeim osa on Reese’i sõnul abielule langev rambialgus. «Meil ei ole Hollywoodi abielu. Meil on tavaline abielu. On head päevad ja halvad päevad,» räägib ta. «Arvan, et iga abielu on väljakutse. Poole ajast teesklen ma, et ma ei ole kuulus. Kui ma lastega väljas olen, pigistan ma silmad kinni ja ei vaata inimesitele otsa. Ma ei loo inimestega silmsidet, sest tahan, et kogu mu tähelepanu kuuluks lastele.»

Koju tulles jätavad Reese ja Ryan Hollywoodi kaugele selja taha ja püüavad olla täiesti tavalised lapsevanemad. «Hollywoodi staarid ei hõlju meil uksest sisse-välja,» räägib Reese.


Praegu, kui Ryan on filmi Flags of Our Feathers võtetel, kasvatab Reese nende Los Angelese kodus lapsi, käib buldogitega (Frank Sinatra ja Coco Chanel) jalutamas ja mõtleb uutele projektidele. Ta ei välista, et tulevikus võib temast saada režissöör. «Ma armastan lavastamist,» ütleb ta. «Ja ma tahaksin kaasa lüüa Broadway muusikalis. Kui ma lastega autos olen, laulan ma tõeliselt valjusti. Arvan, et olen fantastiline laulja!»