Kes on need neli noormeest, kes end mungarüüga varjavad ja sulnis gregoriaani stiilis «On küll hilja…» laulavad?
Raul Lobanov (25) õpib Pedas haldusjuhtimist ja sotsioloogiat. Räägib vaikselt, nagu avaldaks mõnd suurt saladust. Hoogu sattudes võib ta hommikutundideni kõrbenud kohvi juua ja otsida vastust küsimusele: olla või mitte olla? Nähes metsamaali, mõtleb Raul, et metsa taga on veel maad, mered ja palju saladusi, millele tahaks jälile jõuda.
Lemmo Lattikas (25) sarnaneb nakatava lõbususe poolest oma onu Urmas Lattikasega. Kuid naljatleva koore all peitub tõsine mees: Lemmo projekteerib kraanasid! Elu vaatleb läbi helesiniste prillide.
Mati Koppel (23) disainib internetis veebikülgi ja töötab IT-projektijuhina. Särasilmne koolipoiss, kelle olemusega sobib vimkade viskamine. Temaga võiks vabalt pirniraksu minna. Ettevaatust, Mati on teinud kolm aastat karated, mungarüü alt võib tulla mõni äge löök!
Hannes Tali (24) töötab Hawaii Expressis. Aeg-ajalt on tal pahur ilme nagu kassil, kellele on äsja saba peale astutud. Keset jutuajamist tõmbub Hannes tõsiseks ja jääb mulje, et mõtetes istub ta kusagil mujal, mõne teise laua taga. Aga oma naeratusega võib ta üles sulatada sügavkülmiku. Pole siis ime, et bändikaaslased teda tüdrukute lemmikuks peavad.
Kas laulmine tuli teie juurde või vastupidi?
Raul: Meie peres pole muusikatraditsiooni. Väga ammu, esimeses klassis, tuli Revalia ettevalmistuskursuse juht lapsi üle kuulama. See nägi nii välja, et ette lauldi «Rong see sõitis tšuh-tšuh-tšuhh», mida pidi järele laulma. Olin ainus, kes välja valiti.
Lemmo: 1987. aastal läksin poistekoori. Sõber kutsus, ta oli mu suur eeskuju. Nii et võib öelda, et mu sõber viis mind laulu juurde.
Mati: Suureks laulmiseks läks siis, kui lauluõpetaja tuli ja kutsus mind Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori.
Hannes: Karta on, et mind tiriti laulmise juurde. Vanemad otsustasid, et peaksin muusikaga tegelema, ja nii see läks. Vanaema oli eriti huvitatud minu muusikasse kaasamisest, olen ka seitse aastat klaverit õppinud.
Milline on ideaalne naine?
R: Naiselik nagu Doris Kareva ja Epp Maria Kokamägi. Mulle meeldib pastelne supernaiselikkus. Pehme, sile nagu ilus kass, kellel on ka küüned. Naises peab olema isepäisust. Tal võiks olla eesmärk, mis ei pea minu omaga kattuma.
L: Sellele pole kindlat vastust. Tal peaksid olema samad vaated, mis minul. Kui välimus on ilus, aga teisel kohtumisel pole midagi rääkida, siis ei ole välimusega ka midagi teha.
M: Selline, keda iga päev polegi näha, ometi ta on kuskil olemas... Üks naine, kelles on palju naisi: kui on vaja särada, ta särab, kui on vaja olla nähtamatu, siis ta hoiab tagaplaanile. Ehk siis naine, kes suudab hetkega paljudeks rollideks ümber kehastuda. Püüan ise samasugune olla.
H: Siiras, tark, enesekindel, elus edasipüüdlev ja atraktiivne. Oluline on hingesugulus ja ühised vaated, vaid see saab olla aluseks tulevikule. Ideaalsest naisest peab igati kinni hoidma.
Kas olete vabad–vallalised või juba hõivatud mehed?
R: Hetkel olen vaba.
L: Hõivatud mees. Mul on elukaaslane Kadi. Oleme neli aastat koos olnud.
M: Hetkel vallaline.
H: Olen just vabanenud mees.
Kas sõbra naist tohib üle lüüa?
R: Ei tohi, aga see võib nii kujuneda... Siis oleks viisakas sellest sõbrale teada anda. Sõpra tuleb hoida. Kallimad võivad tulla ja minna, aga sõbrad jäävad. Sellest tuleks lähtuda.
L: Ei! Kas maailmas on nii vähe naisi?
M: Muidugi tohib! Järelikult pidi nii minema...
H: Kindlasti mitte.
Mis on teie tagala?
R: See, mis mul olemas on ja mida keegi mult ära võtta ei saa. Kõik, mis on sünnipärane ja eristab mind teistest.
L: Eks ikka kodu!
M: Ma ise olen enda tagala. Kui mingi jama hakkab lähenema, tõmban uksed kinni ja olen üksi.
H: Enesekindlus, õige suund. Olla see, kes oled, mitte kaasa minna kellegi teise mõjutustega.
Kas Cardinalsil on ka mingi sõnum?
R: Igaühel meist on sõnum. Minu jaoks on see haarata kinni uutest võimalustest.
L: Tahame viia klassikalisi lugusid noorte kuulajateni. Paljud ei pruugi Schubertit teada...
M: Põhisõnum on asju erinevalt näha. Kui esimesel plaadil on eesti lood, mida kõik on kuulnud näiteks Pearu Pauluse häälega, siis näitame kuulajale, et sama asja võib ka teisiti teha.
H: Olen täheldanud, et kui on mingid väiksed spordihulludest poisid, siis nad on vaimustuses, et tegelen ka näiteks laulmisega. Viime klassikat popi kaudu suurema publikuni ja balansseerime lõhet nende vahel.
Milline film või raamat on teid sügavalt puudutanud?
R: Franz Kafka, George Orwell ja Umberto Eco — kõik nad on mulle olulisel viisil kajastanud sotsiaalseid tendentse ja sidunud ilukirjandust sotsioloogiaga.
L: Armastan eesti filmiklassikat. Meeldis väga «Tõe ja õiguse» esimene osa. Kohustuslik kirjandus, mis alguses tundus nõme.
M: Viimane film oli «Piinatud geenius», tundus, et olen ise piinatud geenius. Meenub stseen, kui peategelane läks professori jutule ja ütles, et tal on ideid. Mees vastas, et kuniks sa pole midagi kirja pannud, pole su ideed midagi väärt.
H: Ilmselt ikkagi «Sõrmuste isanda» triloogia. Hiljuti lugesin «Ellujäämise õpetust» ja «Õnne valemit».
Ooper või operett?
R: Ooper. Kõlab ülbelt, aga aeg on kallis.
L: Operett, sest ooper on liiga tõsine ja sünge.
M: Ooper — tõsisemalt võttev asi.
H: Operett, minu jaoks atraktiivsem.
Blond või brünett?
R: Mõlemad.
L: Pigem brünett, mu ema on ka brünett.
M:Ei ole vahet! Naised ju kogu aeg värvivad oma pead.
H: Blond kindlasti.
Neiokõsõ või Vanilla Ninja?
R: Sõltub aspektist, ilmselt Neiokõsõ. Folkmuusika on väga hingelähedane.
M: Meie valime Neiokõsõ.
H: Neokõsõ.
Millal viimati armunud olite?
R: Päris ammu, paar-kolm aastat tagasi.
L: Suurim armumine oli oma elukaaslasesse, neli aastat tagasi.
M: Eelmisel aastal, lihtsalt käis plõks...
H: Väga tõsiselt kolm aastat tagasi, ei saa väita, et ma seda ka praegu poleks.
Kas saab olla korraga armunud mitmesse naisesse?
M: Kaks naist, kellesse oled armunud, ei saa olla ühes ruumis.
H: Sõna otseses mõttes mitte. Võib-olla mitu lihtsalt meeldib korraga...
L: On võimalik armuda välimusse, teine variant on, et armud inimesse ja tema hinge.
R: Saab, aga mitte väga kaua.
Kui karjäär oleks 10korruseline maja, millisele korrusele olete jõudnud?
R: Olen lifti kinni jäänud teise–kolmanda korruse vahel.
L: Kuskil neljandal korrusel. Isegi kolmandal ehk.
M:Teine korrus.
H: Kolmas korrus.
Öeldakse, et igaüks otsib oma sinilindu, millel igaühel oma nimi. Mis on teie sinilinnu nimi?
R: Seal pesas on ilmselt mitu sinilindu. Mul on tunne, et pean ühe välja valima...
L: Olen nii realistlik inimene, et minul sinilindu kui sellist pole olemas.
M: Üks lotovõit oleks puudu. Saaksin siis teha, mida tahan. Näiteks viis miljonit krooni.
H: Oluline on teadvustada, kus ja milline see sinilind üldse on, ja kõik sihid selle poole seada.
Kas olete kunagi tüdruku akna all serenaadi laulnud?
R: Akna all mitte, ukse ees küll! Arvan, et neid on väga vähe, kes seda teinud on. See serenaadi laulmine akna all on müüdi tasemel.
L: Ei, pole kunagi selle peale tulnud! Ega üheksanda korruse akna all ju serenaadi ei laula...
M: Ise küll ei mäleta. Aga Hiiumaal, kivi peal seistes küll, see oli Ivo Linna repertuaarist «Tüdruk, armastan päikest ja tuuli».
H: Tüdrukutele laulmine on alati aktuaalne. «Groovy kind of love» ja koorilaul «Mesipuu»on need, mida mul on olnud au esitada.
Teie senise elu parim päev?
R: See seostub pigem kevade ja taaskohtumistega. Juba praegu tunnen seda ja sellega seostuvat igavese nooruse tunnet. Sügises on jälle taaskohtumist.
L: Tore, kui saaksin ülikooli lõpetatud, see oleks elu parim päev!
M: Meenub keskkooli lõpetamine, tundsin, et olen hull tegija ja vabadus on käes! Hiljem selgus, et oih, nüüd alles tõeline elu algab!
H: Päev, kui jätsin suitsetamise maha ja hakkasin tegema suurt kampaaniat: kui hea ja tore see on ning et satuksin täbarasse olukorda, kui uuesti suitsetama kipun. Sellest päevast on nüüd neli aastat ja olen selle üle väga uhke. Enne seda suitsetasin viis aastat.
Kes teist on suurim filosofeerija?
R: Võib-olla mina...
L: Pakun, et Raul. Ta on humanitaarsemaid alasid õppinud... Minul on reaalalad.
M: Kõige suurem? Mina vist...
H: Raul. Ta teab suhteliselt igast asjast midagi.
Kes on tüdrukute lemmik?
R: Hannes, ta on kõige karismaatilisem.
L: Hannes, nagu oleme täheldanud...
M: Arvan, et Hannes. Ilus poiss, temas on mingi sära!
H: Lemmo, ta on nii nunnu!
Kuidas teile meeldib Cardinalsist tuletatud hüüdnimi «kardinad»?
R: Võrdlus on ju mõnes mõttes tabav. Igatahes sain Normanni–Millingu paroodiat nähes südamest naerda.
L: Ei tee pahaseks. Jätab külmaks!
M: Hüüdnimi ju sisu ei muuda. See on vaid positiivne, järelikult oleme kõneainet tekitanud.
H: Meeldib väga! Peaksime otsima bändile mõne kardinasalongi sponsoriks.
