Carmen Kass avameelselt modellindusega alustamise keerukustest ja tulevikust
"Inimesed ütlesid, et olen bitch, aga olen lihtsalt otsekohene. See on ainus võimalus olla. Peale selle on mu ainus diivalik omadus hilinemine," tõdeb Eestist pärit modell Carmen Kass ühes oma avameelseimas senises intervjuus ajakirjale The Edit.
"Ma ei olnud varem reisinud, ma ei osanud sellest isegi unistada. Kasvades Nõukogude Liidus ei olnud ette nähtud ega lubatud reisida. Vihkasin koolis geograafiat, sest ma mõtlesin, et miks peaks seda õppima, kui ma seda kunagi vaatama minna ei saa."
14-aastase kassi leidis supermarketist modelliagent, kes julgustas neiut Milanosse kolima, ent Carmeni ema oli skeptiline. See ei takistanud aga Carmenil ootamatult avanenud uksest modellimaailma esimesi samme tegemast, kasutades selleks isegi ema ähvardamis viisataotlusele allkirja saamiseks: "Ma ütlesin, et kui ta alla ei kirjuta, teen seda ise. Mu vend ja õde õpetasid tema allkirja võltsima," paljastab Kass intervjuus.
"Mu pere polnud rikas ning alati olid mul venna või õe riided ning tekitasime linnas sahinaid "oi, ta ema ei saa isegi seda ja teist osta..." Tuleb õppida olla tugev. Ma tean, kes ma olen."
Kui Carmenilt aga uurida, mis on raskeim osa modellitöös, tõdeb naine, et see, et keegi võõras sind pidevalt katsub: "Mul on aga oskus lülitada end välja ja isegi mitte märgata, mida nad teevad. See aitas mind. Ja kui asjad lähevad vaesti või tunnen end rumalama, keelasin endal seda välja näidata. Kui seda välja näitad, hakkad seda ka tundma," on naise põhjamaise jõulisuse saladus.
Kuid Carmen räägib ka tulevikust ning sellest hoopis helgemate nootidega: "Ma tahan osta viinamarjaistandusega maja Itaalias ning avada bed and breakfasti. Olen otsinud kaua, aga mul on mõtteis midagi erilist," tõdeb ta, aga ei plaani ka modellindust nurka visata: "Teen modellitööd kuni on pakkumisi. Ei mingit ilukirurgiat, aga kui olen hall ja kortsus ning keegi tahab ikka mind pildistada, siis sobib."
