Sünnitus näib supermodell CINDY CRAWFORDile hästi sobivat. Mõni kuu tagasi tõi ta oma kodus valuvaigisteid kasutamata ilmale teise lapse, tütre, kellele anti ilus eesti nimi Kaia.
Kuigi sünnitusest on möödas loetud nädalad, näeb Cindy (35) välja nagu oma parimatel päevadel. «Ma ei mahu ikka veel oma vanadesse teksapükstesse,» nuriseb ta, kuigi on selge, et loodus on supermodelliks sündinute vastu silmanähtavalt heatahtlikum. Pealegi pole modellitööl Cindy elus enam kohta: tema prioriteedid on abikaasa Rande Gerber ja lapsed. Väikesel Kaial, kel on teinegi nimi, Jordan, on ka «suur» vend, poolteiseaastane Presley Walker.
Kuidas sa end pärast sünnitust tunned?
Hästi. Kaia Jordan on hea unega, ta ajab mind tavaliselt
ainult üks kord öö jooksul üles. Paraku on Presley varase ärkamisega, nii et väga palju ma magada ei saa. Olen nagu uus naine. Silmade ümbrusest on näha, kui väsinud ma olen.
Kas sünnitasid jälle kodus?
Jah, sünnitasin kodus, mis tähendab, et kõik käis nii, nagu loodus ette näeb. Kaia sünnitus oli hoopis teistsugune kui eelmine — väga intensiivne, aga samas fantastiline. Rande oli minu juures ja sai kõigega suurepäraselt hakkama. Isegi paremini kui siis, kui Presley sündis, sest ta teadis juba, mida ma vajan. Kaiaga käis kõik kiiremini. Tuhud vältasid küll kauem, kuid intensiivne periood kestis ainult neli tundi.
Kas valmistusid sünnituseks teisiti või oli rasedus kergem?
Tegelesin jälle joogaga, ja sama õpetaja käe all. Käisin trennis kord nädalas. Rohkem ma väikese poja emana ei jõudnud. Kuid ma mediteerisin ja rääkisin igal õhtul oma veel sündimata lapsega.
Kodusünnituse tundides õppisin suhtuma valusse kui suurde lainesse. Kui püüad sellega võidelda, lööb see su maha. Pead koos sellega ujuma.
Rasedus ei olnud seekord sugugi kergem. Alguses oli mul süda paha ja viimastel kuudel lisandusid ka seljavalud. Alles hiljem sain teada, et see oli sellepärast, et laps oli näoga ülespoole.
Kas teadsite, et sünnib tütar, ja kust pärineb tema nimi?
Lapse soo jätsime endile üllatuseks. Me ei mäleta, kust me täpselt kuulsime sellist nime nagu Kaia. Võib-olla mingi ammune film? See meeldis meile mõlemale, aga me ei teadnud, kuidas seda kirjutada. Ei taha ju, et lapsel oleks nimi, mida eluaeg valesti kirjutatakse. Nüüd juhtub see vist ikkagi. Jordan on Rande isa nimi.
Kuidas Presley uustulnukasse suhtub?
Ta lausa üllatab mind, sest varem oli nii, et kui ma kellegi teise lapse sülle võtsin, hakkas ta nutma ja nõudma, et ma teda kantseldaksin. See oli mul üldse kõige suurem mure. Ma arvan, et ta sai aru, et ma ootan last, sest mul oli suur kõht.
Lisaks tõin koju suure piltidega kodusünnitusraamatu, sest ma arvasin, et nagunii ta saab sellest kuidagi osa. Tegelikult ei saanud. Ta käis pargis mängimas, ja kui ta koju tuli, oli tal õde.
Ta ei ole üldse muutunud, kuigi paar korda on seda juhtunud, et ta tahab just siis sülle, kui ma tema õde toidan.
Kuidas on lapsed mõjutanud sinu suhet Randega?
Meile mõlemale meeldib see kohutavalt ja ta on ju nii suurepärane isa. Ta mängib Presleyga, neil on omad mängud ja nad on suured sõbrad. Mulle meeldib seda kõrvalt jälgida, see on meie suhte palju tugevamaks teinud. Minu arust on nii tore ja seksikas vaadata, kuidas mehest saab isa. Muidugi tekitavad kaks last ka pingeid, eriti esimestel nädalatel, kui laps ei lase magada ja kui ei saa väljas käia. Peame teineteise jaoks aega leidma, kas või viieks minutiks.
Kelle nägu lapsed on?
Presley oli alguses täielik Rande teisik. Tal on sama värvi silmad, aga kõik ütlevad, et minu silmade kuju. Kaia on veel nii väike. Kui ta sündis, ütles ämmaemand, et ta on Rande nägu, nüüd ütlevad kõik, et minu nägu. Minu meelest oli Presley imikuna täpselt sama nägu. Kaia on vahepeal kõvasti söönud ja ümmargusemaks muutunud.
das sa nii kiiresti vormi said?
Hakkasin kerget trenni tegema paar nädalat pärast sünnitust. Teisel trenninädalal avastasin, et see on siiski liig, ja võtsin hoo maha. Teksapükstesse ma veel ei mahu, aga ehk juhtub see kuu–kahe pärast.
Milline on olnud su elu rahuldustpakkuvaim periood?
Pean ütlema, et need viimased aastad Randega, teineteisele pühendumine, pere loomine ja ühise unistuse teokssaamine — seda on tore vaadata just praeguste sündmuste valguses. Igal õhtul meenutab üks meist, kui hästi meil ikka on läi-nud. Pead olema tänulik iga päeva eest ja mitte laskma väikesel stressil endale liiga teha.
Kas tahaksid veel lapsi?
Kui oleksite seda küsinud kohe pärast Kaia sündi, oleksin öelnud no way!, sest see oli ikka väga valus. Ma ei usu, et tahan kolmandat last kohe, aga ma ei usu ka seda, et ma enam ei sünnita. Eks näis. Kõigepealt vaatame, kuidas me kahe lapsega hakkama saame ja kuidas ma nende kõrvalt tööd teha saan. Kui kõik klapib, siis tuleb ehk kolmas juurde. Vaatame seda asja ühe lapse kaupa.
