CLAUDIA SCHIFFERi elu keerleb ümber perekonna. Kui staazhikas supermodell praegu tööd teeb, siis ainult sellistele peresõbralikele firmadele nagu Mango.
Claudia Schiffer (34) ei tee saladust, et laste kasvatamine on küllaltki väsitav töö. Tema välimusest see välja ei paista — Saksa kaunitar on sama sale ja värske nagu 1989. aastal, kui ta Guessi teksaseid reklaamides kuulsaks sai.
Claudia karjäär on kestnud 16 aastat. Omal ajal «uueks Bardot’ks» nimetatud siresäär on kaunistanud rohkem kui 700 ajakirja lehekülgi ning reklaaminud selliseid firmasid nagu L’Oreal, Chanel, Revlon ja viimati Hispaania rõivagigant Mango. Kuid mitte töö ei aja teda haigutama — selles on süüdi tema kaheaastane poeg Casper. «Tal on praegu kombeks öösiti üles ärgata, mis võib olla üsna väsitav. Aga ma ei saa sinna mitte midagi parata!» ütleb ta.
Kakskeelne perekond
Emadus on väsitav, kuid Claudia naudib seda rolli. Kui ta Casperist ja kümnekuusest Clementine’ist räägib, löövad tema silmad särama. Casper ja Clementine on Claudia ja Briti filmiprodutsendi Matthew Vaughni kolm aastat kestnud abielu viljad.
«Nad on fantastilised,» särab Claudia. «Mu poeg on nüüd palju rääkima hakanud, küll see on tore! Mu tütar on veel nii väike, aga ikkagi armas. Ta näeb välja täpselt nagu mina, kui ma temavanune olin.»
Claudia ja Matthew üritavad lapsi kakskeelseteks kasvatada. «Mina räägin nendega ainult saksa keeles ja Matthew ainult inglise keeles,» räägib Claudia. «See ajab neid muidugi segadusse, aga nii tuleb seda teha.»
Lastesaamine pole Claudia karjäärile negatiivselt mõjunud. Ta on endiselt üks kõige kõrgemini tasustatud modelle — kuid tema prioriteedid on totaalselt muutunud. Elu on õpetanud teda valikuid tegema.
«Ma ei tööta enam nii palju,» räägib ta. «Enne perekonna loomist töötasin iga päev. Mõnikord sõitsin ühest linnast teise vahepeal koju minemata. Kui kohtusin abikaasaga ja sain lapsed, hakkasin elu rahulikumalt võtma. Ma valin oma töid hoolikalt. See oli ka üks põhjuseid, miks otsustasin Mangoga kostööd teha. Mul on selle firmaga kogemus olemas (Claudia oli Mango modell ka aastail 1993, 1994 ja 1995). Nad on väga perekesksed, nende kasuks oli kerge osustada.»
Laste heaolu eelkõige
Claudia ja Matthew püüavad hoolitseda selle eest, et üks vanematest oleks alati laste juures. «Kui vahel harva juhtubki, et meie töögraafikud kattuvad, tuleb appi meie fantastiline lapsehoidja. Aga seda on juhtunud vaid kahel korral,» räägib Claudia.
Paar elab Inglismaal, jagades oma aega Londoni Notting Hillis asuva korteri ja Suffolkis asuva 16. sajandist pärineva maamaja vahel. «Tööpäevadel oleme Londonis ja teeme kõvasti tööd. Ja siis läheb sõiduks maale,» selgitab Claudia.
Claudia saab töö- ja pereelu tasakaalustamisega hästi hakkama ning loodab oma valitud ametis veel kaua vastu pidada. «Vaadake Lauren Huttonit,» ütleb ta. «Ma olen tema suur fänn! Ma jätkan nii kaua kui saan, nii kaua kui mul lastakse seda tööd teha. Tõsiselt, modellikarjäär võib üürikeseks jääda, aga mul on tõesti vedanud, sest ma alustasin ajal, kui supermodellidel oli võimalik endale nime teha. Kui oled omal alal tuntud, saad kauem töötada. Nüüd käib kõik hoopis teistmoodi. Praegustel noortel modellidel võib olla päris raske, sest reklaamikampaaniate jaoks on vaja tuntud nimesid, olgu nad siis näitlejad või modellid.»
Ilu saladused
Kuidas on Claudial õnnestunud noorusvärskust säilitada? «Nagu ikka,» ütleb ta. «Joon palju vett, magan, toitun tervislikult ja nii edasi. Ma söön vaid mahetoitu — isegi tee, mis ma joon, on orgaaniliselt puhas. Püüan toituda mõistlikult, kuid ma ei keela endale midagi. Kui tahan küpsist, siis seda ma ka söön. Vanasti tegelesin joogaga ja mul oli treener, kuid enam mitte. Mul pole aega, ma teen trenni vankrit lükates.»
Mõte iluoperatsioonist ei pane Claudiat nina kirtsutama. Kui seda kunagi vaja peaks minema, on ta selleks valmis. «Ma ei ole ilukirurgia vastu, sest mul on sõpru, kes on seda teinud, ja nad on tänu sellele palju õnnelikumad ja enesekindlamad,» räägib ta. «Senikaua, kui sellega liiale ei minda, on kõik korras. Ma ise olen kohutav argpüks, aga kes teab, mida ma 50aastaselt mõtlen.»
