«Moekunstnik peab pakkuma ka psühholoogi teenust,» ütleb rõivadisainer Ketlin Bachmann-Põldroos, varalahkunud tippnäitleja Dan Põldroosi lesk.
Loomingulise ühenduse Embassy of Fashion ehk moesaatkonna ruumid Tallinna vanalinnas jätavad sümpaatse mulje. See ateljee mahutab viis moekunstnikku, kes 90ndate alguses alustasid koos õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Nad on Aldo Järvsoo, Riina Põldroos, Natalja Lill, Ruta Tepp ja Ketlin Bachmann-Põldroos.
Ketlin (36) armastab oma disainitud rõivaid enda peal proovida ja seetõttu
eelistab ta teha kollektsioone, mis on suuremad kui number 32. Oma kaotustest soovib kolm aastat tagasi abikaasa, armastatud näitleja Dan Põldroosi matnud Ketlin vaikida. Ta vaatab pigem tulevikku.
Kuidas sündis moesaatkond?
Me oleme kõik kursusekaaslased ja jäime koos moodi tegema. Oleme koos läbi elumere rännanud. Me oleme sõpruskond, suhtleme väga tihedalt ja elame üksteise edule ja kaotustele kaasa. See kõlab liiga hästi, aga me oleme siin kõik sõbrad ja meil on koos tore.
{poolik}
See kõlab nagu klubi. Kui proovida nalja visata, siis pakuks selle nimeks meeleheitlikud moekunstnikud…
Ikka meelemõistusel moekunstnikud. Täiesti meelemõistusel. Kuigi vahel võib meie ateljees toimuva reality-show pealkirjastada ka «Meeleheitel moekunstnikud».
Kas päeva lõpus avate pudeli veini ja pakute omaküpsetatud õunakooki?
Tihtipeale. Meile kõigile on elukvaliteet väga oluline, me ei rabele, silmaklapid peas. Tähtis on, et oleks mõnus. Õnneks või kahjuks ei ole meil keegi meeleheitel ja eraelud püsivad ilusti tööasjadest lahus.
Elu käib niidi- ja kangarullide ümber. Ja kliendid on meil kõik hästi õnnelikud. See on meeldiv teenus. Sulle näidatakse pehmeid sameteid ja vooglevaid siide, sinuga tegeldakse, sätitakse. Kõik see on meeldiv.
Naised jagunevad kaheks: ühtedele meeldib ennast peeglist vaadata ja teistele ei meeldi.
Eks siis mõned vaatavad ennast peeglist vähem, kuid juukseid katkudes ei ole siit keegi lahkunud. Moekunstnik peab pakkuma ka psühholoogi teenust ja jõudma koos tellijaga jälile, milles ta end hästi tunneb. Ja millega ta tahab välja minna.
Mõned inimesed on krambis, kardavad ennast ega taha hallist massist eralduda. Aga alati ei pea ballisaali — babah! — sisenema, võib ka pooltoonidega mängida.
Kuidas tütar kasvab?
Hästi. Neljane juba. Koha lasteaias sain ka lihtsalt. Panin kirja ja saingi. Hommikul viin ise ja õhtuti läheb vanaema järele.
Mulle meeldib olla ateljees loomingu keskel, vahel võin ka kakskümmend tundi kohapeal olla.
Kas oma varalahkunud kaasat, näitleja Dan Põldroosi ei õnnestunud taltsutada või oli ta taltsutamatu?
Las tema nüüd jääb. Ärme räägi surnutest.
Kas moesaatkonnast suuremat firmat ei saa teha?
Mingid arenguplaanid on peas ja tahaks kuhugi liikuda. Võtame vaikselt hoogu, aga Eestis ei ole mõtet konkureerida, siin tuleb teineteist toetada — et Eesti mood ära ei kaoks ega asenduks Mango ja Zaraga.
Siin ei ole mõtet kaikaid kodarasse loopida ega konkurentsi rebida. See oleks totter.
Kas sa läheksid saatesse «Tantsud tähtedega» moekunsti edendama?
Las seal tantsivad edevamad inimesed. Ma elan oma edevuse loomingus välja.
Mida pakute Tallinna moenädalal?
Metsasügavused, pimedad hämarad kadunud rajad. Unenäoline. Kus juhtub asju. Nõiad ja metshaldjad. Igaühel meist on oma tõlgendus sellest müstikast.
Mida ise pakud?
Kollektsiooni kleitidest ja mantlitest. Need on lavatäitvad dramaatilised asjad ja mõned täiesti kantavad. Oma kollektsiooni õmblen ise. Tellimuste täitmiseks on muidugi õmblejad.
Ma ei oska seda tööks nimetada. See on ikka looming.
Paljusid inimesi huvitab mood ja nad tahavad midagi erilist, mitte Hiinas toodetud kraami.
Kas selle tööga elab ära?
Saab hakkama. Kui klient tuleb moekunstniku juurde, siis ta tavalist pruuni seelikut ei taha. Ikka midagi pidulikumat. Vabariigi aastapäevade eel on kiiremad ajad.
Kas moes on väike või suur dekoltee?
Moes on see, milles inimene ennast hästi tunneb, aga julgen soovitada ka väga avatud ja suurt dekolteed. Julge võib olla.
Mis on siiski moes?
Mida öelda... Mis ei tundu äraleierdatud. Magasin halvasti ja õiged sõnad ei tule suhu. Must on moes, aga ka värvid on moes. Tallinna tänavapilt on väga hall, värvi võiks olla rohkem. Praktiline on olla poristes toonides, aga siiski liiga üheülbaline.
Rootsi kuninganna saabus Tallinna lõheroosas kostüümis ja ta paistiski välja kui tõeline kuninganna.
Ma vaatasin ta tütre printsess Victoria pulmi televiisorist — kõik külalised olid nagu kommipaberites. Julged ja värvilised.
Mis värvid sa välja tood?
Selle jutu peale on seda naljakas öelda — aga minu kollektsioon on must.
