“Alan Rickman on kahtluseta üks suuremaid näitlejaid, kellega eales töötanud olen. Ta on ka üks lojaalsemaid ja toetavamaid inimesi, keda olen filmitööstuses kohanud. Ta oli julgustav nii võtteplatsil kui Potteri-järgsetel aastatel. Ma olen üsna kindel, et ta käis vaatamas kõike, mida tegin nii Londoni kui New Yorgi teatrilavadel. Tal polnud mingit kohustust seda teha. Ma tean teisi inimesi, kes on temaga sõbrad olnud palju kauem, ja nad kõik ütlevad: “Kui helistad Alanile, pole tähtis, kus maailma otsas ta on või kui kiire tal on — ta helistab sulle kindlasti päeva jooksul tagasi”.

Inimestel on näitlejatest ettekujutlused, mis põhinevad nende mängitud rollide ning paljusid inimesi või üllatada, et sageli kurikaelu mänginud Alan oli ärmiselt lahke, helde, enda üle naerda oskav ja humoorikas. Teatud asjad olid veelgi naljakamad, kui need kõlasid tema äratuntava topeltbassiga.”

Ta oli üks esimesi täiskasvanuid “Potteri” võtetel, kes kohtles mind omataolisena, mitte lapsena. Oma kujunemisaastatel sellise inimesega töötada oli ülimalt oluline ja ma kannan tema õpetusi endas elu lõpuni. Võtteplatsid ja teatrilavad on selle suurepärase näitleja ja inimese kaotuse tõttu vaesemad,” kirjutas Radcliffe oma Google+’i kontol.