Eddie Izzard Publikule: mul ei ole tabusid, aga eestlaste kulul ma nalja viskama ei hakka!

 (2)
Eddie Izzard Publikule: mul ei ole tabusid, aga eestlaste kulul ma nalja viskama ei hakka!
Foto: Pressimaterjalid

Paar päeva tagasi rõõmustas kõiki huumorisõpru pommuudis: Mick Perrin Worldwide ja Comedy Estonia toovad maailmakuulsa stand-up koomiku Eddie Izzardi kevadel Eestisse, mis tähendab, et tema “Force Majeur’i” nime kandvale etendusele pileti hankimiseks tuleb juba detsembris valvel olla. Publik sai harukordse võimaluse naljamehega juttu vesta ja selgus, et mulje, mis Eddiest laval jääb, on õige — tegu on ülimalt haritud ja intelligentse mehega, kelle naljad on võrdselt naljakad nii ajalooliste sõdade ja massimõrva kui udu ja kärbeste teemal. Intervjuu käigus üks üllatus siiski tuli: Eddie ei tee enam nalja nende üle, kellele ta parasjagu esineb!

Kuidas valmistud Eestisse või ükskõik millisesse riiki tulekuks, kus pole varem käinud? Kas kavatsed ringi ka luurata ja salaja eestlastega tutvuda, et materjali koguda?

Ei! Sellel on konkreetne põhjus ka. Kujutle, et Eestisse tuleb mõni rokkbänd, näiteks REM, ja esitab oma kuulsaid laule, kus pole sõnagi eestlaste kohta. Inimesed lähevad ikka kontserdile, et kuulata nende loomingut ja see on täpselt sama, mis ma teen. Ma räägin ikka jumalatest, dinosaurustest, inimohverdustest, oma universumitõlgendusest ja kui ma teile külla tulen, siis mu kava sellest ei muutu. Ma ei tule ega ütle, et hei, eestlased! See nali on nüüd teie kohta. Mõttetu oleks iga kord oma kava sisu muuta, see oleks siis üks väga nõrk show!

Oled karjääri vältel seoses maailma muutumisega pidevalt oma nalju täiendanud. Näiteks on arhailiste printerite ja hiiglaslike lauaarvutite kohta käivad naljad asendunud iTunesi ja Macbooki tögamisega. Kas võtad palju šnitti maailmas levinud absurdustest nagu näiteks "50 Shades of Grey", "Gangnam Style" või mõni Videviku-saaga järjekordne osa?

Tegelikult ei tee ma seda teadlikult, vaid räägin asjadest, mida ise oma elus märkan ja tunnen. Ma ei ürita oma nalju kaasajastada. Ma tegelikult iialgi ei istu ega mõtle pingsalt nalju välja, vaid vahetan lihtsalt iga 3-4 aasta tagant oma kava välja, umbes nagu Bruce Springsteen teeb uue plaadi. Ma liigun ajaga kaasa ja püüan inimestele lihtsalt edastada neid naljakaid, veidraid, segaseid, sürreaalseid ja samas niivõrd ilmselgeid asju, mis mu mõtteis mõlguvad ja maailm ette annab. Kahtlemata mõjutab mind mõjutab väga "Monty Python".

On Sul tabusid? Asju, millest üldse ei tahaks rääkida?

Ei, ma räägin rõõmuga kõigest! Vanusest, massimõrvast, vähist, inimohverdusest. Ma olen muide rääkinud massimõrvast, väga palju. Näiteks "cake or death" ("surm või kook" toim.) pajatas sellest, kuidas olid kunagi lood anglikaani kirikus, kus inimesi religiooni pärast maha notiti. Tegelikult oleneb kõik sellest, mida sa teed selle teemaga, mille üles võtad. Mõni võib oma koomikaga väga jõhker olla ja teha täiesti vastuvõetamatuid nalju šokolaadi teemal. Kui teha aga massimõrva kohta normaalseid nalju, siis see on teine asi. Aga üks asi on kindel - ma ei ole iial õnnelik, kui inimestel on rasked ajad!

Kui teed ühe show näiteks Ediburghis ja teise Shanghais, siis kuidas publiku huumorimeel maailma eri paigus erineb?

Ei erine kusjuures ja see on väga põnev! Ma olen alati olnud seda meelt, et huumor ei ole rahvuslik määratlus. Pole olemas briti huumorit...või eesti, vene või hiina huumorit. Igas riigis on üldised huumoristandardid, muidu poleks ju "Simpsonid" või "Monty Python" maailmakuulsad. Kõik saavad aru sellest, kui nalja tehakse omadega ummikus oleva perekonna kohta, mille peategelane on idiootne, ent samas heroiline perepea. Monty teeb nalju näiteks rumaluse üle ja nii ka mina. Kõik, kellele meeldib see huumor, elavad igal pool, olgu siis Lätis või Los Angeleses. Ma eeldan lihtsalt, et minu publikul oleks välja kujunenud maailmapilt, et nad vaataks aegajalt History või Discovery Channelit. Nad ei pea olema intellektuaalid, vaid pigem arukad inimesed. Siis on mul kõik vajalikud mänguvahendid olemas!

Kas maailmakuulsad koomikud on omavahel sõbrad? Joote te koos veini ja trumpate üksteist naljadega üle? Küll see oleks alles unistuste seltskond mõne tulihingelise fänni jaoks teiega aega veeta...

Jaa, see on täiesti võimalik, et koomikud omavahel tuttavad ja sõbradki on! Kui ma esinen näiteks koos Dylaniga (Dylan Moran toim.), siis ikka juhtub, et me arutame asju, aga kuna kõik koomikud on pidevalt tuuril ja maailmas laiali, siis seda juhtub harva, et saadakse kokku. Seda juhtub praktiliselt vaid siis, kui koos esinetakse, seega pigem veedetakse koos palju aega siis, kui karjäär on alles alguses ja keegi pole veel kuulsaks saanud.

Vaata, mida Eddie Izzard Alan Carri saates selle aasta mais oma maailmaturnee kohta rääkis: