Kui Olympic Entertainment Groupi teine enamusaktsionär Jaan Korpusov on läbi aastate hoidnud madalat profiili, on Karul alati olnud soont glamuurile — ta on juhtinud legendaarset saateformaati “Mantlipärija” nagu praegune USA president, samuti on tal on oma pilvelõhkuja nagu Donald Trumpilgi, ta figueerib alatasa kollase meedia veergudel ega ole iial varjanud oma luksulikku elustiili ja maitset. 2007. aastal tõi see tema perekonnale aga ka kurikaelte liigse tähelepanu, kui politseile laekus info, et punt noorukeid plaanib röövida tütar Ines Karu sooviga küsida lunarahaks 15 miljonit eurot, mis tollal oli isegi veel röögatum summa kui praegu. “Õnneks avastati see enne, kui asi läks reaalseks. See oli ikka väga napilt, vaid nädalate küsimus enne, kui ta oleks tiritud autosse. Ma olen politseile väga tänulik,” meenutas ärimees siiani judinaid tekitavat intsidenti.

“Eks ma olen selle peale mõelnud küll, kas edukas olemine maksab kuidagi mu lähedastele kätte, aga ainuke garantii ongi, et kõik, mis ma teen, on avalik ja seaduslik ja ma saan loota riigi struktuuridele, politseile ja kaitsepolitseile. Me ei saa jätta häid mõtteid ja ideid arendamata lihtsalt seepärast, et äkki tulevad kurikaelad, kes tahavad midagi küsida,” mõtiskles ta, meenutades ka seda, kuidas aastate jooksul on ka tema elu kallale kiputud. “See atendaat oli ikka väga selge ja see planeerija mõisteti ju isegi mitmes kohtuastmes süüdi. Eks sellepärast ma istungi nüüd teiega siin, olemata enam Olympicu omanik, kuna tahan tagaplaanile hoida. Nüüd on see võimalus olemas.”

Armin Karu pangakontol ilutseb oma elutöö müügist saadud 136 miljonit eurot, mille suhtes tal enda sõnul veel tundmusi polegi. Küll aga on tal väga selge vastus küsimusele, milleks müüa: “Esimesed paarkümmend aastat tegin Olympicut lausa oma ööune arvelt. Pole olnud normaalset režiimi, pere on kannatanud ja väsimus tuli peale. Ja kui veel hakkas painama see, et ei julgenud enam investeerida, sest mine tea, mis juhtub… Olympic on 25-aastane, me kasvatasime selle lapse suureks ja tuli anda talle võimalus edasi kasvada. Muide, see 1,9 eurot aktsia tükihind ei ole kaugeltki selle aktsia senine keskmine hind. Seegi summa tuli suure vaeva ja läbirääkimiste tulemusel,” kinnitas ta vastuseks asjaolule, et väikeaktsionärid on liiga madala müügihinna tõttu nii vihased, et plaanivad ostja vastu suisa kohtusse minna.

Karu ei teinud mingit saladust sellest, et pole oma töötajatele sugugi lihtsaim ülemus, ent kinnitas ka, et tegu on õhkkonnaga, kus tehakse palju tööd ega aeta tühja juttu. “Mina olen kuulnud, et need, kes Olympicus on töötanud, saavad mujale tööle ilma pikema jututa. Me oleme nõudlikud. Muidu ei jõua eesmärkideni,” sõnas ta veendunult. Olles edukat äri alustanud juba 80ndatel, pühendas ta pärast 90ndate algul Las Vegases käimist kõik järgnevad aastad sellele, et luua ka siiamaile sarnast emotsiooni. “Siin oli tol ajal kõik kuidagi juhuslik, mänguautomaadid kusagil nurgas, saepurugi veel maas, istuti jopedes, sülitati maha — oli näha, et seda saab niivõrd palju paremini teha,” meenutas ta.

Olles aktiivsest ärist eemale tõmbunud, saab Karu nüüd pühenduda vähemalt mõneks ajaks perele ning nautida oma tütre Inese lapsele vanaisaks olemist ning lõõgastumist, metsa all jooksmist, jõusaalis käimist, lihtsat toitu ja liikumist. Ta on ka ligi 30 aastat harrastanud meresõitu, aga kunagi varem polnud aega teostada oma unistust — minna ümbermaailmareisile. “Küll need äsja vabanenud 136 miljonit leiavad kasutust mõnes uues ärinišis, pensionpõlve ma pidama ei jää,” muigas ta paljutähenduslikult. “Mul on kindlasti plaanis veel midagi suurt korda saata ja pakkuda inimestele positiivseid emotsioone!”