Läinud aasta kõige kõrgemapalgalisem riigiametnik, Eesti Panga president Andres Lipstok (52) võib pärast tänavust kümneprotsendilist palgakärbet liidripositsiooni kaotada.

 
1. Kas kriis mõjub ka sulle ja teistele Eesti Panga töötajatele? Kõigile, kes siin Eesti riigis elavad, mõjub kriis. Eesti Panga töötajad ju puutuvad kokku kriisi elementidega, analüüsivad neid ja paraku meie hinnangud ei ole tihti positiivsed, ja seega on kriis emotsionaalselt nii raskelt tajutav kui ka talutav.
 
2. Kas kärpida on tulnud?
Eesti Panga eelarvet sai kohe aasta alguses kärbitud üle kahekümne protsendi ja nõukogu on lõiganud ka juhtkonna palkasid kümme protsenti, mis juhtus mais. Kärbe oli kuupalgapõhine.
 
3. Kas isiklik eelarve on tasakaalus?
Jah. Muidugi iga kärbe häirib, kuid eelarve on tasakaalus siis, kui ka isikliku kulu poolt on kärbitud.
#end#
4. Kas oled õnnelik ja rahul?
Normaalne. Olen siin majas neli aastat olnud ja seega tegelnud need neli aastat õpitud erialaga. Eesti Panga presidendi ametiaeg on seitse aastat ja teist korda kandideerida ei saa. Seega on ametiaega veel kolm aastat ja saan oma töö teha ausalt lõpuni ilma mingi valimiskampaaniata.
 
5. Eestit saadab jätkuvalt hirm devalveerimise ees?
Devalveerimine on kena majandusteoreetiline mõiste. Meil ei ole põhjust sellest isegi rääkida. Jooksevkonto on plussis, see tähendab, et majanduses tervikuna on jooksvad tulud suuremad jooksvatest kuludest. Eesti on kohanemas kriisiga. Keskpanga selge suund ja arusaam on, et usaldus tuleb taastada ja liikuda kiiresti eurotsooni.
 
6. Kas lätlaste mure ei ole meie mure?
Lätlastel muredel on oma selge loogika ja põhjus. Usun, et esimese etapi raskused saavad ületatud ja ka Läti latile surve kahaneb.
Eesti kohandumine algas 2007. aasta lõpus, kuid ülemaailmne kriis ja sellest tulenevad probleemid meie peamiste partnerite juures panid uue paugu ka meile. Võrreldes Lätiga oligi meie eeliseks see, et kohandumine algas varem ja teiseks olid valitsusel reservid, millega opereerimine annab võimaluse uuesti atra seada.
 
7. Kas krooni kattevara kosub?
Meie panga tulud tulevad reservide paigutamisest võlakirjadesse. Muud tulu meil ei ole. Riigieelarvesse meilt võetakse raha, me ei saa sealt sentigi maksumaksja raha. Meie  poisid tegid möödunud aastal head tööd ja tulem on korralik. Võlakirjade jaoks oli hea aasta.
 
8. Kas bluffida ja riskida tohib keskpanga reservidega?
Ei tohi. Liiga riskantne. Keskpanga reservide eesmärk on tagada Eesti krooni väärtust igal ajahetkel ja seepärast kehtivad krooni kattevara investeerimisel väga konservatiivsed põhimõtted, kus varade likviidsuse ja säilimise nõude järel on tulusus alles kolmandal kohal. Eesti Panga  seltskond on motiveeritud kõvasti tööd tegema ja me oleme ka kõvasti tööd teinud. Nägemus, kuhu poole keskpangandus läheb on jätkusuutlik ja kindel. Üritame jätkuvalt nõu anda ning nõuannete pealt ka seletada ja vaielda valitsejatega.
 
9. Kuidas isiklik pensionifond?
See on kolinal koos kriisiga alla käinud ja ma ei ole tahtnud sellele isegi peale vaadata.
 
10. Kuidas lastel läheb?
Lapsed on suured ja iseseisvad ning Eestis ametis.