Eesti "esišovinistiks" tituleeritud Jesper Parvel on kriitikast ükskõik: olen harjunud sellega, et mind maa sisse tambitakse
“Ei, kutset Kirjanike Liitu pole veel tulnud,” muigas Parve. “Ma ei tea üldse, mida nad arvavad, aga see mind ei morjenda. Ma olen harjunud sellega, et mind maa sisse tambitakse. Olen saanud väga palju “puid alla”, mind on risti löödud, et olen esišovinist, kuna julgustan mehi olema mehed ja naisi olema naised. Peab olema tugev nahk, et kannatada välja seda, kui ilmub näiteks pikk artikkel sellest, kui rumalaid raamatuid ma kirjutan ja lolli juttu ajan,” kirjeldas ta.
“Mina olen lihtsalt see, kes julgustab inimesi olema julgem. See on kõik. Mina kedagi ei ravi, nõu ei anna, pendliga energiat käima ei pane. Ma julgustan otsima inimesi, kes seda nõu annaks, et leida üles see äge elu, õige elukutse, tegeleda ägedate asjadega, mitte valede töökohtade ja valede inimestega. Ma usun südamest, et igal inimesel on olemas oma elukutse, millega peab tegelema ja kuna mul on kaks poega, siis püüan ka neile õpetada, et lapsest ei pea saama ükskõik kes, vaid temast peab saama see, kes ta olema peab.”
“Ma võin, käsi südamel, öelda, et olen mega-mega õnnelik, mul on elus kõik hästi — äge pere, ägedad sõbrad, äge töö, aga 10 aastat tagasi see kindlasti veel nii polnud. Ma olen ennast ise õiges suunas loksutanud!”
