Tõelist rammumeest pole ka tänavapildis raske ära tunda – ta näib olevat valmis vajadusel maailma paigast liigutama. Rammumehe tee tippu algab maast-madalast ja sama kehtib ka Rauno Heinla puhul - tõstmisega alustas mees juba 10-aastaselt ja "rammumehendusega" on ta tegelenud tervelt 14 aastat. Tema eesmärgiks aga on pääseda maailma kümne tugevaima mehe auväärsesse seltskonda.

Rauno käel on inglisekeelne kiri, mis tõlkes kõlab: kui sa midagi tahad, siis võitle selle nimel. Nii on jõujuurikas kogu elu ka teinud. Tema sõnul on tähtis ka tahtejõud – sellel alal on palju mehi, kes on tulnud, olnud ja juba läinud

Praeguseks on Rauno oma alal Eesti tipus ja tegija ka maailma mastaabis. Üks eesmärkidest, pääseda MM-i finaali, on silmapiiril ja ka teine, pääseda maailma kümne parima hulka, on reaalne. Kuni 30. eluaastani läks Raunol tervise mõttes kõik libedalt, kuid siis tuli üks ränk ja väga tõsine vigastus. Kõrveküla võistlusel traktorit lükates purunes parema jala kannakõõlus. Paranemise jätsid arstid loomuliku taastumise hooleks, kuid see oli ebapädev otsus, sest jalg läks paiste ja mädanes. Kui viimaks leidus arst, kes tegi kiire otsuse ravile suunamiseks, juhtus muudki mõistmatut - näiteks kannakõõluse eemaldamine 10 sentimeetri jagu, mis hilisemal ülevaatamisel osutus üleliigseks. Kõõlusest järele jäänud osa aga tegi imet, see taastus ja tänu sellele Rauno jalg praegu liigub. Mehel on tulnud teha palju taastusravi ning nüüd saab ta tipptasemel võistelda, kuid ettevaatlik peab olema topelt ja pingutuse järel annab jalg praegugi endast märku.
"Tänu tahtejõule ja kuuele järgnenud operatsioonile sain terveks," on Rauno Heinla kindel. Muidu aga tuleb sel alal vigastusi sageli ette, võistlushooajal on sagedasemad kõõluserebestused.

Rauno lemmikaladeks on tema jutu järgi jõutõmme korduste peale, kivitõstmine ja kükk. Jõutõmmetes ongi ta just korduste peal üks parimaid, mis tähendab seda, et kui palju kordi mees jõuab konkreetset raskust tõsta. "Isiklik tõsterekord on mul 402 kilogrammi," täpsustab Rauno. "Hooajaväliselt, kui trenni teeme, me raskusi suureks ei aja, et mitu korda jõuad konkreetset raskust tõsta. Võistlusteks aga tuleb vormis olla, sest siis on ka treeningraskused suured ja viidud maksimumi ligi. Jõutõmme ongi suhteliselt oluline. Õlg peab olema tugev, et suudaks 150-kilose palgiga kordusi teha ja ega jalgki peab tugev olema."

Rauno sõnul oli halvim hetk tema karjääris mõistagi Kõrveküla Rammumees, milles ta vigastas rängalt jalga. Üheks parimaks peab ta Giant Live võistlust neli aastat tagasi Soomes, kus ta saavutas 3. koha ja pääses MM-ile.
"Uutele tulijatele julgen soovitada, et kunagi pole mõtet käega lüüa ja alla anda. Rammumehe sport on hea, sest seda saab veel ka 50-aastaselt teha," pakub Rauno. Ta toob näiteks 39-aastase Zidrunas Savickase, kes näitas, et isegi 27-aastasena alustades jääb aega tippu tõusta.