"Mina olen oma korteriga väga rahul, Nõukogudeaegsete korteritega ei anna võrreldagi, see on nagu öö ja päev," räägib Baskin oma elust linna üürimajas ajalehele Pealinn. "Tuba on soe, vannitoas soe põrand, merevaade, suured aknad, suur tubaköök."


Linna korterijärjekorda sattus Baskin mitmel põhjusel. "Elasin 30 aastat kesklinnas Pärnu maanteel. Vahetasime selle korteri koos emaga kunagiselt Keskkütte tänavalt. Kui selgus, et Pärnu maantee majal on omanik, lubas ta meil seal küll edasi elada, aga probleemid tekkisid siis, kui hinnad tõusid – korter oli päris suur, ligikaudu 80 ruutmeetrit."

Pealegi vajas korter jooksvat remonti, mida Baskinile keegi kompenseerinud poleks.
 
"Kui minuga oleks midagi juhtunud, siis abikaasa oleks jäänud peremehe majja ning peremees oleks saanud ta tänavale tõsta," lausus Baskin. "Siin on leping viie aasta peale, mida tõenäoliselt ka pikendatakse. Mis saab kümne aasta pärast, kes seda teab, ehk saab selle korteri erastada või ostagi. Ma olen juba 80-aastane, ma ei pea nii kaugele ette mõtlema."
 
Kokku oli Baskin korterijärjekorras seitse või kaheksa aastat ja sai seejärel kolmetoalise korteri Meeliku tänavale, kus ta elab koos naise ja naise pojaga.