Eksklusiiv! Katkend Nõid Nastja ingliraamatust: LOE, kuidas Nastja palve abil oma mehe koomast välja tõi
Sulle tundub, et keegi justkui hoiaks sul pidevalt silma peal? Vaadates üle parema õla, pole seal aga kedagi. Ometigi sa tunned, et keegi kaitseb sind igal sammul. Kes see siis on? Fookusmeedia avaldatud Nõid Nastja värskeim raamat "Nastja ingliraamat", annab vastuse sellele ja õpetab, kuidas osata näha inglite märguandeid ning kuidas nendega suhelda. Teos alates 18.12 poodides saadaval. Raamatuesitlus toimub täna kell 18.00 Solarise Apollo raamatupoes!
Publik avaldab eksklusiivselt katkendid raamatust. Tänane on järjekorras teine.
Kaitsepühak tõi Nastja mehe koomast välja
Minu mehega juhtus aastaid tagasi üliraske autoavarii. Toimus laupkokkupõrge vastutuleva autoga, mis kaldus vastassuunavööndisse. Mu mehe auto rullus kordi üle katuse. Ta lõigati autost välja ning kui kiirabi jõudis sündmuskohale, oli ta juba koomasse langenud. Ta oli väga raskes olukorras. Haiglast ei antud lootust. Kõik arstid vaid käisid ja vangutasid pead, et kuidas on see võimalik, et see mees üldse elus on. Olin hirmul, et jään temast igaveseks ilma.
Mõni nädal enne avariid jäin raamatupoes juhuslikult lehitsema raamatut pühakutest. Lugesin sealt Peterburi Kseniast, kes oli kaotanud sõjas oma mehe ja pärast seda hulluks läinud. Ta olevat elu lõpuni kandnud mehe vanu riideid ja rääkinud segast juttu. Pärast Peterburi Ksenia surma sai temast pühak, kes kaitses naisi, keda ähvardas mingisugune oht või kelle mehed olid parajasti sõjas.
Mõtlesin pühakule taas, kui minu abikaasa Igor juba mitmendat päeva koomas oli. Olin juba kolm päeva haiglas tema voodi kõrval istunud, kui mu tädi mind neljandal päeval väevõimuga haiglast välja vedas, et veidigi oma pead tuulutaksin.
Oli kuum suvepäev ja me läksime Kakumäe randa jalutama. Rahvast oli palju. Istusime lähima põõsa varju ja ma sulgesin silmad. Palusin mõttes Peterburi Kseniat, et ta ka minu meest aitaks. Palusin kogu südamest, sest olin meeleheitel ja hirmul, mis temast saab. Palve lõppu lisasin, et ta annaks mulle märku, kui mu palvet kuulda võttis. Ma ei soovinud, et inglid mulle ennast näitaksid, vajasin vaid ühte märki.
Kui muidu oli tol päeval rannas täiesti tuulevaikne ilm, siis ühtäkki tõusis tugev tuul ja tõi kokku tumedad vihmapilved. Inimesed hakkasid kiiruga asju kokku pakkima, kartes, et kohe-kohe hakkab sadama. Taipasin, et see ongi minu märguanne. Mind oli kuulda võetud.
Vaid mõnekümne minuti pärast helistati mulle haiglast ja öeldi, et Igor on koomast välja tulnud.
