Inimeste vahel peaks rohkem empaatiat olema! Nii arvab bändi OneRepublic basskitarrist ja tšellomängija Brent Kutzle.
OneRepublic on tänaseks maailma vallutanud suurepärane USA noorte meeste bänd. Nende edu sai alguse internetikeskkonnas MySpace. Bändile panid alguse sõbrad Ryan Tedder ja Zach Filkins aastal 1996 Colorado Springsi koolipäevil.
Republic nime all taaskoguneti aga Los Angeleses aastal 2002 ja juba aasta pärast esinesid nad kõikjal Los Angeleses, kus neid märkasid suured plaadifirmad. Aastal 2007 ilmus neilt debüütalbum «Dreaming Out Loud», mille singel «Apologize» tõusis aga täiesti iseseisvalt lendu ümber maailma pärast seda, kui Timbaland sellest remiksi tegi. Selle eest said nad ka ühiselt Grammy-auhinna kandidaadiks. OneRepublic’ul on mõistuse ja hingega muusika, see ei ole liiga keeruline ja samas ei edvista tühjalt. On sümbolid ja sisu. Videod on neil hoogsad ja jutustava süžeega. Neis on lood elu keerulistest tahkudest, aga mingi lahendusega, või vähemalt mõne elutarga järeldusega. Nende rütmid ei lase nurgas kössitada. Kui kuulata näiteks tugeva rütmiga laulu «Love Runs Out», hakkab südametšakra kohal nagu mingi lahendus tuksuma. Kontserdil paneb nende muusika ilmselt kogu maise keha kaasa elama, laseb hingel rõõmustada, kuniks vaim vaikselt oma mõtteid kogub.
OneRepublicu muusikat on mõjutanud The Beatles, U2, Fiona Apple, Peter Gabriel ja paljud teised. Nende stiili kohta ütleb solist Ryan Tedder, et see varieerub žanride vahel, aga nad tahaksid kuulajaid mõjutada nii nagu U2.
OneRepublic tuleb 11. novembril Tallinna kontserti andma. Vestlesime sel puhul basskitarristi ja tšellomängija Brent Kutzle’ga (29).
Mis on olnud siiani sinu elu kõrgehetked, nii bändiga kui isiklikult?
Bändina on meil saavutusi, mida ise peame monumentaalseteks. U2 soojendamine on üks tähtsamaid selles nimekirjas. On täiesti uskumatu tunne järjest pidevalt edu kogeda. Käisime hiljuti tuuril mööda USAd ja meie kontserdid olid igal pool välja müüdud. Meil läks see ringreis palju edukamalt, kui endale ettegi kujutasime. Keeruline on kõige seast ühte kõrghetke eraldi välja tuua.
Teie laulud ja videod räägivad väga huvitavaid lugusid, milles on sageli tegelasteks ka vanemad inimesed. Kas teil on hirm vanaksjäämise ees?
Arvan, et me ei karda niivõrd vanaks jääda, kuivõrd seda, et ei kasuta iga päeva viimase võimaluseni, kuniks veel noored oleme. Püüame oma kontsertreisidesse hõlmata võimalikult palju kõike nii, et tuuri lõpuks saaksime öelda, et me tõesti «elasime» täisvõimsusel.
Kus te näete end 20 aasta pärast?
Olen kindel, et me kõik teeme endiselt muusikat, võib-olla mitte bändina, ja meil on selleks ajaks ka hiigelsuured perekonnad. Ennast näen lõpuks sümfooniaorkestris tšellot mängimas ja meiesarnaseid noori bände produtseerimas.
Mida te kõige rohkem kardate?
Palju hirmsaid asju on olemas, aga kõige rohkem kardan seda, kui ei saaks enamikust neist hirmudest üle. Vanemaks saades me kas õpime hirmudest üle saama või siis otsustame neisse klammerduda. Mina tahaksin neist üle saada.
Ryan Tedder ütles Billboardile, et ta on õnnelik, nähes ja kuuldes, et on tekkinud trend tagasi selle poole, et tõelised laulud ning suurepärane ja aus laululooming võidutsevad toretseva ja ülepaisutatud tootmise üle. Millised oleksid head näited ausast laululoomingust?
Üks selline näide on üsna hiljuti justkui eikusagilt välja ilmunud Adele. Ta hakkas tegema põhimõtteliselt seda tüüpi muusikat, mida maailm tõepoolest vajas. Inimesed tunnevad end justkui äratehtuna sügaval instinktiivsel tasandil. Paljud esinejad ja bändid on hiljem tema eeskuju järginud, aga ma usun, et just tema taasavas ukse, mis oli kurvalt ja liiga kaua suletud olnud. Suurbritannia esinejad suudavad seda vahel.
Mida olite kuulnud Eesti kohta enne ringreisi?
Kurb öeldagi, aga ainus, mida ma teadsin, oli see, et Eesti on lihtsalt üks koht. Aga olukord muutub õige pea, kui me varsti esinema tuleme. Nagu teada, on tutvumine kohaliku kultuuriga meie tugev külg. Olen kindel, et lahkumise ajaks tunneme Eestit juba väga hästi, ning oskame vääriliselt hinnata.
Millised on sinu kolm lemmikfilmi?
«Paris je t'aime», «Let the right one in» ja «Jurassic Park».
Kas teete kunagi OneRepublic’ust filmi?
Kunagi teeme ehk dokumentaalfilmi albumi tegemisest. Kuna oleme sellest juba mõnda aega rääkinud, siis olen kindel, et ühe filmi teeme üsna pea.
Kas tunnete Eesti muusikat?
Ei tunne. Aga igal pool, kuhu satume, õpime tundma kohalikku kultuuri ja muusikat, nii et kui kohale tuleme, teemegi just seda.
Kas on keegi, kelle elu tahaksid enda oma vastu ära vahetada?
Olen nii õnnelik omaenda elu üle, tahan sellega jätkata ja seda veel paremaks muuta ning välja nuputada, kuidas olla parem sõber ja üldse parem inimene. Ka kõige idealiseeritumal indiviidil on rohkesti oma probleeme ja ma tahaks eemale hoida suurematest probleemidest kui mu enda omad.
Mis on tänase maailma kõige suuremad probleemid?
Nälg ja empaatia puudumine üksteise suhtes.
Kui oleks sinu teha, kes juhiks maailma?
Michael Bublé (Kanadast pärit big-band laulja, laulukirjutaja ja näitleja – toim.).
