Omaaegse püstolreporteri Andres Raidi stjuardessist tütre Mia Raidi viib töö maailma kõige põnevamatesse kohtadesse. Ja mitte ainult töö! «Minuga on kord isegi selline asi juhtunud, et peo käigus sai asjad ümber mängitud nii, et järgmine hommik jätkus pidu Ibizal,» muigab Mia.
Täna siin, homme seal! «On nädalaid, kui olen iga öö uues riigis, uues hotellis, ja on perioode, mille jooksul saan elada kuu aega New Yorgis viietärnihotellis, ilma et kusagile lendaks,» kirjeldab Mia Raid (29) oma tööd stjuardessina. Läinud kuul, kui ta oma vahetuse lõpetas ja ennast Manhattani viietärnihotellist välja kirjutas, tänas juhataja teda isiklikult kirjaga. Summa, mille neiu kuise ööbimise eest tasus, polnud tõesti just väike. «Nüüd olen nende teemant-klient, kuigi nad ei teagi, et tegelikult on seal ööbimine osa mu tööst, mille tasub töökoht,» naerab positiivsest energiast pakatav Mia.
New York on lihtsalt üks Mia paljudest peatuskohtadest maailmakaardil. Graafiku järgi kuu aega tööl, kuu aega vaba, on ta alati stardivalmis, naksis lendama ükskõik millisesse maailma punkti. Ka palganumbri üle ei saa kurta. Selline on stjuardessi töö Saudi Araabia riigiteenistujale kuuluva eralennuki meeskonnas!
{poolik}
Seiklusrohke elu
Viimased kaks aastat Saudi Araabias resideeriv Mia sattus oma erialale ligi kümme aastat tagasi, kui Gulf Air Eestis stjuardesse käis värbamas. Pika katsetepäeva jooksul Olümpia hotellis tuli ennast proovile panna nagu missivõistlusel. Rohkem kui sadakond neidu läbisid tutvustusvooru, vestlusvooru ja kõndimisvooru. Päev läbi kestnud testidel uuriti ja puuriti kandidaate põhjalikult, ilusast näost üksi ei piisanud.
Mia oli üks kahekümnest õnnelikust, kellele päeva lõpus leping ulatati ja kes saadeti kätt surudes kohvreid pakkima. Õnnejoovastuses koju jõudes lõi Mia kaar-di lahti ja alles siis hakkas uurima, mis imeriik on see Bahrein, kuhu ta põrutab!
Stjuardessidel on isekeskis ütelus lendamise kohta – elu lendab mööda nii kiirelt, et järgmine kord avastad ennast 40aastaselt, pension koputamas ukse ees. Ka Mia kolm aastat Gulf Airis möödus linnulennul. Ligi 170 töötunni kõrvalt kuus nägi ta ohtralt maailma ja elas vabal ajal seiklusrohket elu. Näiteks kord sai pärast kuuepäevast lendamist Austraalias sooritatud spontaanselt langevarjuhüppeid, teisel korral aga Mount Everestil seljakotiga matkamas käidud. «Oma seiklusjanu olen, muide, saanud isalt,» ütleb Mia isa Andres Raidi kohta.
Pikisilmi oodatud töö
Pärast kolme aastat Gulf Airis koju naasnud, hakkas Mia tegelema üritusturundusega, kuid õige pea selgus, et lennupisik ei ole kusagile kadunud. Kohalikus pildis jõudis kätte masuaeg ja seni hea palgaga arvestanud tüdruk leidis end ühel hetkel sootuks töötute ridadest. Allaandmine ei olnud võimalus. Mia unistas taas stjuardessiametist. Poolteist aastat saatis ta erinevatele lennufirmadele oma resümeesid, kuid vastused olid eitavad. Sellest hoolimata ei kadunud järjekindlus ega usk. Lõpuks, juuni alguses 2009, kutsuti ta Dubaisse vestlusele. Mia leidis ennast jälle suure konkursiga tööintervjuult. Nädalase pingelise ooteaja järel tuli teade, kus seisis kirjas: «Te olete väga õnnelik, sest osutusite ainsaks väljavalituks.»
Esimene joovastus möödus kiirelt. Läksid kuud, kuid töö ei olnud ikka veel alanud. Keegi peale Mia enda isegi ei uskunud, et ta üldse selle töö sai. Vanemad ja sõbrad viskasid juba nalja ja soovitasid võtta siinsamas Eestis vastu mõni sekretäritöö. Masuaeg, laenud ju kaelas, midagi peab tegema. Mia neid ei kuulanud, ta teadis, et oli jah-sõna saanud. Lõpuks, pärast neljakuulist ootamist tuli teade: «Pakkige oma kohver, on aeg tulla.»
«Mu esimene kuu möödus väga hästi, olin ja olen siiani oma tööst sada protsenti motiveeritud,» õhkab Mia. Katseaja lõpus suruti neiul kätt: «Te olete meie perre vastu võetud. Palju õnne!»
Püsisuhted on välistatud!
Mia armastab oma tööd ja teeb seda kirega. «Ma ei leia oma töös mitte ühtegi miinust. See ongi mina, ja ma ei oskaks hetkel oma elus midagi paremat tahta.»
Muidugi ei eita Mia, et see kõik võib paari aastaga muutuda. Näiteks püsisuhet sellise elutempoga hoida on võimatu. Pidev stress ning tüüpilised küsimused «mis?», «kus?» ja «kui kauaks?» tapaksid selle suhte juba eos. «Kui mu käest küsitakse, kus ma elan, siis ma ei oska vastata. Ma resideerin Saudi Araabias, elan ka Eestis, aga viimased paar kuud olen peatunud New Yorgis ja Euroopas – kes teab, kuhu mu töö mind järgmiseks viib!»
Saudi Araabia üsna karmidest reeglitest peab kinni pidama ka Mia. Näiteks ei tohi ta meessoost sõbraga ühes autos viibida, sest «usupolitsei võib sind kinni pidada ja kolmeks päevaks vangi panna». Õnneks ei ole Miaga midagi sellist juhtunud. Küll aga räägib ta sellest, et kõige rohkem actionit saab just nimelt autoga sõites!
«Liiklus on ainus olukord, kus mehed saavad naisi lantida,» muigab Mia. Tal on sageli juhtunud, et kui ta taksoga sõidab, märkavad kõrval sõitvad mehed ühel hetkel tema nägu – kõik muu on ju kombe kohaselt kaetud. Terava nägemisega mehed saavad kohe aru, et tegu on välismaalasega ja seejärel kerkib autoaknale suur silt mehe telefoninumbriga, mida nad kõigest väest proovivad eksponeerida. Kui aga sellest ei piisa, ja tavaliselt ei pööragi Mia sellele isegi tähelepanu, hakatakse tuututama ja takso ümber lausa ringe tegema! «Kord jälitati mind nii pikalt, et mul tuli suisa hirm nahavahele,» meenutab kaunitar. Nüüd on Mia targem – ta teab, et kui nägu täielikult rätikuga ära katta, tähendab see sealsetele meestele keeldumist.
Öös juhtub asju...
Väljakutsed ja huvitavad inimesed on Miat alati tõmmanud. «Pidudel alati juhtub midagi. Kui oleksin istunud kodus, oleks paljud huvitavad seigad jäänud olemata,» leiab Mia. Tänu sellele satub ta muidugi ka tihtipeale sekeldustesse ja kohtadesse, mida veel sama päeva hommikul ei osanud ettegi aimata. «Saudis ma ei pidutse, see on seal pea-aegu et keelatud, aga mujal maailmas meeldib mulle väljas käia ja sõpradega rokkida,» seletab Mia, ja meenutab üht aastatetagust seika: «Minuga on kord isegi selline asi juhtunud, et peo käigus sai asjad ümber mängitud nii, et järgmine hommik jätkus pidu Ibizal...»
