John rääkis "Ringvaates", et raamatu kirjutamise idee tuli abikaasa David Furnishilt, kes arvas, et ühistel lastel võiks tulevikus olla võimalus oma isast ausalt ja üheselt lugeda. "Minust on nii palju raamatuid, mis pole tõesed."

Et kõik meelde tuleks ja miski oluline kirjutamata ei jääks, palus John appi Tony King, kelle päevikust väga palju kasu oli. "Minu päeviku oli rohkem, et ärkasin, koristasin maja, ostsin Rolls-Royce'i, sõin õhtust, kirjutasin "Candle in the Wind", õhtustasin Ringo Starriga. See oli üks päev. Ma ei kirjuta päevikusse tundeid. Tony oli palju informeeritum ja aitas meenutada."

Raamatus on juttu ka rasketest terviseprobleemidest, mida Johni ellu korralikult jagunud on. "Olen põrgust läbi käinud. Enne eesnäärmevähi lõikust pidin peaaegu hauda minema pimesoolega. Sellest probleemist ei teadnud ma midagi. Andsin 10-11 kontserti, lendasin korduvalt lõhkenud pimesoolega. Jumal teab, kuidas ma selle üle elasin."

"Eesnääre lõigati aastal 2017. Lõikus läks väga hästi. Siis hakkas kehasse kogunema vedelik, see tähendas kahte kuud põrgut. Probleem lahendati. Isegi läbi valude jätkasin Las Vegases mängimist. Ma ei tea, kuidas."

Sellega mured veel ei lõppenud. "Siis läksin James Tayloriga Lõuna-Ameerikasse ja sain külge kohutava viiruse, mille olemasolust sain teada alles Lissabonis. Londonis viidi mind otse kliinikusse, kus olin kaks päeva intensiivravis ja veel edasi 9 päeva haiglas. Infektsioon oli nii tugev, et mind tuli uuesti ravida. Olin antibiootikumide peal algse infektsiooni pärast, kuid siis selgus, et olukord oli arvatust hullem."

See oli aeg, mil John oma elu pärast tõsiselt muretsema hakkas. "Ma teadsin küll, et olen tõsiselt haige, aga ei teadnud, et lausa minekul. Kõik, millele mõelda suutsin, oli, et saaks ma ometi oma poegi kasvamas näha."