Europarlamendi saadik SIIRI OVIIR naudib elu imekauni arhitektuuri ja tasemel restoranidaga Brüsselis. Ka euroametniku töö, mis on kohati päris kontimurdev, pakub talle rahuldust.

 
Siiri (60) elab pooletunnise jalutuskäigu kaugusel töökohast. Tema teekond sinna kulgeb läbi kaunilt õitsvate parkide.
Väljume europarlamendi hiiglaslikust hoonest ja jalutame aeglaselt läbi Leopoldi pargi Siiri kodu suunas. See jääb Euroopa Liidu idee autori Robert Schumani nimelisest väljakust ja triumfikaarest veidi itta. Kevad on oma parimas vormis. Puud on mattunud hiiglaslikesse roosadesse õitesse.
Siiri korter on armsas kõrvaltänavas. Siin on esindatud kõik parimad Brüsseli väärtused. Kodune, sõbralik, terviklik ja ilus. Siin ei oota reas kopad, et anda saja aasta vanustele telliskivimajadele lõplikku kabelimatsu ja teha ruumi ilmetutele büroohoonetele. Oviir elab kolmandal korrusel. Täpsemini öeldes, ta peatub siin esmaspäevast reedeni.


 
Kallis katusekorter Laud on kaetud. Viinamarjad, melon ja Brüsseli pirukas quiche. Maasikad pärinevad albaanlase juurviljapoest.
Siiri elab heledates toonides kujundatud katusekorteris kolmandat aastat. Tema siinne kodu on vahva, kogu selle pind on oskuslikult ära kasutatud. Elamist kroonib lahtine magamistuba lae all.
«Eesti mõistes väga kallis. Kaks korda kallim kui eelmine korter, kuid olla viis aastat siin ja mitte soovida koju tulla, elada nii-öelda «kapi taga», see pole võimalik. Küllap mõjuks see nii töötamisele kui tervisele,» räägib Siiri. Ta paneb mängima Eric Claptoni CD.
#end#
«Eelmine peatuspaik oli süngetes tumedates toonides. Tundsin seal viibides surutust. Siia tulen peaaegu nagu koju. Pealegi on see koht europarlamendist jalutusteekonna kaugusel.»
Proua Oviirile meeldib jalgsi tööle minna. Metroosõidu suhtes tunneb ta mõnevõrra ebameeldivust, sest kunagi olla Londoni metroojaamas üks narkouimas noormees teda rünnanud.
Korteri kuurent on 2000 euro kanti, sellele lisanduvad kommunaalkulud, ligi 150 eurot.
«Seda on selles mõttes palju, et olen siin kolm-neli ööd nädalas ja ühe nädala kuus hoopis kolmandas riigis, Prantsusmaal Strasbourgis, ja seal tuleb hotell võtta,» sõnab Siiri.
«Meile ei kompenseerita korterirenti, meil on päevarahad. Sellest jätkub. See on oma teha, kuidas sa päevarahasid kasutad. Mõni on valmis palju maksma väljas söömise, mõni taksosõidu eest. Igatahes Mihklilt (Siiri abikaasa on riigikontrolör Mihkel Oviir - toim) ei pea ma raha juurde küsima,» räägib Siiri.
Europarlamendi saadiku palk on neli Eesti keskmist ehk Riigikogu lihtliikme palk.
«Toompeal teenisin rohkem. Näiteks Itaalia saadikud saavad kaheksa korda enam kui Eesti omad. Kuid tulla tööle Europarlamenti oli minu valik. Tundsin, et olen Riigikogust välja kasvanud,» räägib Siiri, üks daamilikumaid naisi Eesti poliitikas.
Kuna kõigil Euroopa parlamendisaadikutel on ühesugune staatus, õigused ja kohustused, siis alustati juba eelmise koosseisu ajal parlamendiliikme statuudi väljatöötamist, sealhulgas ka palkade ühtlustamist. Tõenäoliselt saab kunagi nende palgaks 5000 eurot kuus ja seda hakatakse maksma Brüsseli poolt.
 
Lapselapsed käisid külas Siirit on õnnistatud kolme tütre ja juba viie lapselapsega. Vanim neist on üheksane ja noorim aastane. Ta tütardel on rohkem poistega vedanud, nii on nimekirjas neli poissi ja üks tüdruk. Viieaastane tütretütar joonistas Siirile maakaardi, millel olid London, Tallinn ja Brüssel. Ta kirjutas Brüsseli juurde, et siin elab mamma.
Siiril on lapselapsed külas käinud. Ühiselt vaatasid nad üle Brüsseli Mini-Euroopa pargiala, kus tekitas äratundmisrõõmu meie vanalinna uhkus Paks Margareeta (Mini-Euroopas on koos erinevad maketid mitmetest Euroopa linnadest ning Tallinnast on maketi jaoks valitud Paks Margareeta. - toim).
Siirile meeldib külalisi vastu võtta. Näiteks on ta koos siinsete eestlastega ühiselt jõulusööke söönud:
«Kolleegid, kes nii tihti koju Eestisse ei saa, igatsesid verivorsti ja pole ju raske head-paremat lauale panna ning kena seltskonnaga sel siis hea maitsta lasta. Kuid üle kaheksa inimese ma ei saa vastu võtta, sest toole ega toidunõusid ei jätku,» ütleb Siiri.
Jõulude ajal on ta pakkunud kartulivorsti, mis põhineb Märjamaa retseptil. Mihkel on nimelt pärit Märjamaa kandist ja tema õde oskab teha suurepärast kartulivorsti. Siiri võõrastab veidi Belgia hapukapsast, see on tema arvates liiga magus ja äädikaga on üle pakutud.
 
Tervis on korras Oviir ja Toomas Savi kuuluvad Europarlamendi liberaalide saadikurühma. Europarlamendis on intriige vähem ja need on varjatud. Kas on põhjuseks see, et ei ole opositsiooni ja koalitsiooni või on põhjus kõrgemas poliitkultuuris. Küllap mõlemas.
«Vahel arvatakse Eestis, et mida me kuuekesi siin oma koduriigi heaks ikka teha saame. Vaidlen sellele vastu. Kui on pädevus mingis kindlas valdkonnas - kõiges ju ei saagi olla -, siis sinuga ka arvestatakse. Tühjade sõnamängude harrastajad tuntakse kohe ära,» lausub Siiri.
Endine Eesti noorte korvpallikoondise ääremängija Siiri on oma tervisliku vormiga rahul. «Vererõhk on veidi madal, endiste sportlaste viga. Äkki kandideerin veel, pensionile jääda on vara. Poliitiku amet on nagu iga teine amet, tööd tuleb teha,» leiab Siiri.
Brüsselis igav ei hakka. Koosolekuid ja konverentse jätkub õhtuni. Meie kohtumispäeval oli ühiskonverents Aasia ja Aafrika liberaalidega.
K  
Väljavõtted
Mihklilt ei pea ma raha juurde küsima.
 
Tundsin, et olen Riigikogust välja kasvanud.
 
Üle kaheksa inimese ma ei saa vastu võtta, sest toole ja toidunõusid ei jätku.
 
Vererõhk on veidi madal, endiste sportlaste viga.
 
Pildiallkirjad:
 
Vaade rõdult Siit rõdult avaneb kaunis vaade Brüsselile.
 
Kodumaja Siiri majake on see kollane telliskividest, kaunilt maalitud lossikese kõrval.
 
Brüsseli magamistubades Siin magab oma rahulikku und europarlamendi saadik.
 
Brüsseli koridorides Belglaste kokkuhoidlikkust näitavad kitsad trepid.
 
Pirukaga Poest ostetud pirukas tuleb enne söömist ahjus soojaks lasta.
 
Läbi kahe korruse Alumisest elutoast viib trepp lae alla, kus asub tagasihoidlik magamistuba.
 
Kodukaunistus Siirit Brüsselis külastanud kunstniku Irja Kändleri kingitud vaas.
 
Sidebar:
 
Koduigatsuse magus tasu
ehk bürokraatia kallis hind
 
Europarlamendi liikme palk on sama, mis Riigikogu lihtliikmel - 49 000 krooni. Sellele lisandub kuus umbes 400 000 krooni, millest tuleb maksta abiliste palgad ja kontorikulud. Summast võib umbes 80 000 krooni kasutada isiklike kulude katteks.
Reisikulud arvutatakse vastavalt sellele, kas sõidetakse kohale mööda maad või lennatakse. Arvutuse aluseks on reisidistants. Brüsseli piires ja ka Strasbourgis on võimalus kasutada parlamendi autoteenust, kuhu kuulub lennujaama viimine ja sealt toomine ning linnas koosolekutele sõidutamine.
Saadik saab assisteerimistoetust 16 914 eurot kuus, mis on sihtotstarbeline raha ja mõeldud abide/nõunike palkamiseks ning eksperthinnangute, uuringute ja analüüside tellimiseks. Brüsselis on kohustuslik oma abid akrediteerida, tööl võib olla kuni 3 inimest. Tavaliselt on saadikutel abiks 1-2 inimest. Koduriigis palgal olevate inimeste arv ei ole piiratud - see tähendab, et oma asi, millist palka maksad ja kui palju abiväge vajad.
Assisteerimistoetuse kasutamine tuleb igal aastal parlamendile deklareerida (sealhulgas näidata, kas sotsiaal- ja tulumaksud on makstud ja inimesel sotsiaalsed garantiid tagatud). Juhul kui saadik ei ole raha kulutamisega hakkama saanud, tuleb järelejäänud summa parlamendile tagasi kanda.
Kontorikulude hüvitis 4052 eurot kuus. See raha on mõeldud kontorite üüriks ning sisaldab telefoni- ja postikulusid, kontoritarbeid ja ka saadiku tööalast reisimist koduriigis. Strasbourgi ja Brüsseli kontorite kasutamine on tasuta. Kontorikulude hüvitist ja päevarahasid vähendatakse 50 protsenti, kui saadik ei ole osalenud pooltel komisjonide ja plenaariumide istungitel.