Elusa vere vaatleja õõvastav diagnoos: teil on veres ussid!
Nelli Teatajale rääkis oma loo Peeter (nimi toimetusele teada). Mõned ajad tagasi käis Peeter elusa vere uurija juures ning sai teada, et tal on veres ussid. „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada,“ ütleb Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav. Eestis on elusa vere uurijaid praegusel hetkel kaks. Nende tegevus on rangelt ebaseaduslik. Terviseameti peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtšini sõnul näeb seadus ette, et vereproovi võtja peab olema meditsiinitöötaja ning ettevõte, mis vereproovidega tegeleb, peab olema tervishoiuteenuse osutaja. „Kui ei, siis hakkab asja uurima politsei,“ ütleb mees.
Tatjana on kadunud nagu vits vette
„Kodu-vereuurija“ Tatjana, kes täiesti tervele eesti mehele ussidiagnoosi pani, on kadunud nagu vits vette – pidavat kartma maksuametit ja ajakirjandust. Teine pseudo-vereteadlane võtab aga kenasti toru. Tema nimi on Kai Aunap. EPA haridusega loomaarst on alguses üsna tõre. „Mulle ei meeldi ennast ajakirjanduses eksponeerida!“ toriseb ta ning lisab veidi isegi hoobeldes, et seaduse järgi ei tohiks ta inimesele vere võtmiseks isegi sõrme otsa auku teha. „Aga menstruatsioonilappe võib igaüks visata kuhu iganes!?“ pahandab naine ning kirub Eesti vabariigi seadusandlust. Kuigi proua Aunap väidab, et tal puudub igasugune äriline huvi ning elusa vere uurimine on tema jaoks rohkem nagu hobi, selgub, et turundustöö käib sellegi poolest täie hooga. Nimelt on tal isiklik koduleht, millele viitab ka uhke reklaamihõnguline artikkel Biore.ee looduspoe netilehe rippmenüüs „TEENUSED/ELUSA VERE VAATLUS“.
Artikli sissejuhatav osa võib mõne kergemeelsema hetkega liimile tõmmata. Seal seisab: „Verevaatluse tegija pr Kai Aunap on EPA lõpetanud loomaarst ja töötab TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Vivaariumi juhatajana.“ Uhkelt kõlav ametinimetus lausa pakatab autoriteedist. Kuid mis asi on vivaarium? Ei midagi eriskummalist. See on koht, kus teaduslikel eesmärkidel hoitakse ja kasvatatakse loomi ning taimi. „Hiire- ja rotihotell,“ naerab proua Aunap. Küsimusele, kas inimese veres võivad siis tõesti ussid ja muud parasiidi olla, vastab ta pikemalt mõtlemata, et aga otse loomulikult, kuigi ussi olla Kai läbi mikroskoobisilma näinud vaid korra. „Vihamussi sarnane oli!“ meenutab ta.
Oma esimesest kokkupuutest elusa vere vaatlemise võlumaailmaga kirjutab Kai Aunap oma kodulehel järgmist: „ ... oli tõeliselt jahmatav /..../. Siis hakkas arst näitama, et näe, punalibled kokku kleepunud; näe, siin valgelible nii väike ja "tukub"; näe, parasiit, kolesterooli kristall, seene-eos ja bakterid... “
Saad teada, mis olukorras on sinu veri – õnnelik või õnnetu!
Kai otsustas endalegi mikroskoobi soetada. Ta ütleb, et ostis selle ühelt naiselt, kes tegeles ka vereuuringutega. Viimane olnud aga rohkem rahale orienteeritud. „Lahmas inimestele valeinfot... Kasseeris 500 krooni analüüsi eest!“ Lõpuks aga tüdinenud naine „tööst“ ja nõnda see mikroskoop Kai kätte jõudiski. Ei saa mainimata jätta, et väljaõppe sai „doktor“ Aunap aga tollesama Tatjana käest, kes Peetrile ussidiagnoosi pani. Kui tõe huvides küsida, mis selle slaavi-mentori perekonnanimi on, ütleb proua Aunap naeru pugistades, et ta ei mäleta. Verevaatluse nõksud „õpipoiss-sell-meister“ kiirmeetodil omandanud ning mõned raamatud hiljem, haaras naine härjal sarvist ja hakkas ise teenust pakkuma. Kai kodulehel ringi vaadates saame teada, et elusa vere uuring kestab ca 45 minutit ning maksab 23-25 eurot. Kai nime pole ei tervishoiutöötajate registris ega ka äriregistris. „Saad teada, mis olukorras on sinu veri – õnnelik või õnnetu!“ kuulutab veebileht. Kusjuures verd ei võta Kai mitte süstlaga, vaid süstlanõelaga. Vereuuringutest saab teha ka pilte ja videoklippe, mis siis hiljem kliendi mälupulgale salvestatakse. Mõned fotod ja videod „haigete“ klientide vereproovidest on ka veebilehele üles riputatud.
Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav on Kai kodulehte uurides pehmelt öeldes pahviks löödud: „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada. Säärast diagnostikat värvimata ja töötlemata veretilga põhjal teha võimalik ei ole. Selline lähenemine on primitiivne ja peegeldab labordiagnostika alaseid väheseid teadmisi ning on mitteteaduslik. Natiivpreparaadis muudavad vererakud väga kiiresti oma kuju ja suurust, aktiveerub hüübimisprotsess, mille tulemusena tekivad vereliistakute-fibriini kogumikud, mis oma välimuselt meenutavad moodustisi, mida siin ekslikult erinevateks aineteks ja haiguslikeks muutusteks peetakse. Biokeemilisi aineid (kolesterooli, toksiine jms) vere preparaadis näha võimalik ei ole, need on lihtsalt väga väikesed selleks ning veres ainete kristalle üldiselt ei moodustu.
Baktereid ja seeni verepraparaadis näha on äärmiselt ebatõenäoline, kui patsiendil esinekski veres mikroobe (diagnoositakse hoopis külvitehnika, aga mitte vere natiivpreparaadi mikroskoopia põhjal), siis selline patsient on väga raskes seisundis (veremürgitus!) ja omal jalal loodusravija juurde ei kõnni! Piltidel nähtud punavere rakkude erinevad kujud võivad aga olla tingitud preparaadi erinevast tegemisest, hoidmise ajast, lahjendusastmest ja lahjendi koostisest!“
Orav paneb kõikidele vere pseudouurijate patsientidele südamele: „Kui te kõigest hoolimata otsustate sellisele uuringule minna, siis jälgige, et vereproovi võtmisel kasutataks ühekordseid vahendeid: torkenõelad, kindad ja kõik muu, mida teie sõrmetorke haavaga kontakti viiakse!
Ravikuur - kolloidhõbeda joomine ja savi söömine
Kui palju terveid inimesi pseudoteadlased oma teadmatuses ja ahnuses haigeks valetanud on, seda võib vaid oletada, kuid fakt on see, et külastades mitmeid soolapuhujaid, läbis Peeter ühe kummalise dieedi, ehk parasiiditõrje, mis sisaldas muuhulgas nädalast kolloidhõbeda joomist ja nelja-päevast savi söömise kuuri. Lisaks sellele on mees viimase aasta olnud toortoiduline ning joogiveena tarbib ainult ainult aluselist vett (kulu ca 20 eurot kuus). Peetrist on saanud mees, kes ei pea tavameditsiini millekski. Bioanalüütikute ühingu presidendi Aivar Orava asjalikule kommentaarile vastab Peeter järgmiselt: „Mul on kahju nendest arstidest, kes sedasi kirjutavad. Youtube´is on kuhjaga videosid, kus ternopoolse mikroskoobi all on nähtavad bakterid, ussid ja ka kõik muud ollused, verelibledest rääkimata. Kahju, et need arstid eluga ilma ametliku meditsiinisuuniseta kaasa minna ei suuda!“
