Iga lapsepõlv saab kord läbi. Emma Watson on valmis astuma Sigatüüka-järgsesse ellu.
Pole ime, et viimase «Harry Potteri» filmi «Harry Potter ja surma vägised. Osa 2» esilinastustel voolavad pisarad. Emma Watson (21), Daniel Radcliffe ja Rupert Grint ohverdasid filmisarjale oma lapsepõlve ning on nüüd täiskasvanud superstaarid.
«Ma ei arva, et see lugu lõpeb täna, sest iga inimene, kes seda filmi näeb, hakkab seda oma südames kandma. Iga võimalus, mis mulle nüüdsest peale avaneb, on tingitud sellest, et mul 11aastaselt vedas,» rääkis Radcliffe filmi Londoni esilinastusel.
«Sul ei vedanud,» vastas talle Emma. «Sa olid ja oled täiuslik Harry ja jääd selleks igavesti.»
Ka Emma sulgeb «Harry Potteri» ukse. Samal ajal avanevad tema ees kümned uued uksed. Näitlejatar räägib, mis tundeid see temas esile kutsub.
Kas «Harry Potteri» filmides on mõni stseen, mida sa tahaksid uuesti teha?
Mulle meeldis mängida õelat Hermionet Roni nägemuses. Hea meelega läheksin tagasi ja mängiksin uuesti «paha meest». See oleks lõbus.
[poolik}
Räägi stseenist, milles te Danieliga tantsite. Kas tal on annet?
Ma armastan Dani väga, aga ta ei ole loomulikult andekas tantsija. Aga see ei pidanudki perfektne välja nägema. See pidi välja nägema tobe ja spontaanne.
Kas need Hermione beebipildid, mida me filmis näeme, on sinu enda beebipildid, või on need kuidagi arvutiga tehtud?
Need on minu enda beebipildid. Ma ei teadnud, mis pilte nad kasutavad. Nad lihtsalt küsisid mu isalt pilte. Väga kummaline on näha mind ennast beebina valede vanematega.
Daniel Radcliffe on öelnud, et sa oled raevukas suudleja.
Olen kuulnud jah. Ajakirjanikud muudkui võtavad seda teemat uuesti üles ja ma ei tea, mida öelda. Selles stseenis pidin ma seda tegema nii, et see ärritaks Roni ja teeks ta armukadedaks. Hermione lihtsalt pidi kirglikult suudlema. Kui ta peab silmas mind ennast, mitte Hermionet, siis ma võtan seda komplimendina.
Sa saad meediaga päris hästi hakkama.
See on kogemus. Ma olen 21aastane. Olin üheksa- või kümneaastane, kui ma esimesele pressikonverentsile läksin. Sellega harjub. Ärritumine iga kord, kui keegi midagi valesti kirjutab, võtab liiga palju emotsionaalset energiat. Minu kohta on nii palju infot liikvel, et võiks arvata, et ajakirjanikud kontrollivad infot, aga nad ei tee seda…
Hiljaaegu jäid sul katki õpingud Browni ülikoolis.
Ei jäänud. See võtab lihtsalt semester või kaks kauem aega, kui ma arvasin. Ma armastan Browni ja ma armastan õppimist rohkem kui midagi muud, aga viimasel ajal on mul olnud nii palju muid tegemisi, et õppimine ja muude kohustuste täitmine muutus võimatuks.
Näitlejaametit sa maha ei pane?
«Harry Potter» on andnud mulle nii palju enesekindlust. Mängisin just filmis My Week With Marilyn, ja see läks tõeliselt hästi. Arvan, et jätkan näitlemist. Teen võib-olla filmi aastas.
Mis tunne sul on nüüd, kui üks ajastu su elus on läbi saanud?
See küsimus ei saa vist kunagi selgemaks. Ma ei tea ikka veel. Ma töötlen seda alles. Mõnel päeval tunnen ma kergendust. Mõnel päeval olen ma lihtsalt kurb. Ja on päevi, kui ma olen väga põnevil. Sest see kõik võttis mu elu, kogu mu aja, mu elu keerles «Harry Potteri» ümber. Praegu on mu elu põnev, ma saan mõelda muudele asjadele. Ma tean, et rohi on teisel pool alati rohelisem, aga oli hetki, kui ma mõtlesin: «Kui ma vaid saaksin seda teha.» Ma muudkui pendeldan nende erinevate emotsioonide vahel.
