"Kui hakata vastama kõigile arulagedatele fantaasiatele, siis ei saaks ju üldse elada," leiab Ene Veiksaar ning väidab, et Kroonika elab lihtsalt välja oma kibestumust Hispaanias saamata jäänud intervjuu pärast. Lisaks on Veiksaar šokeeritud, kuna täna meedias lahvatanud uudised tema ja Erika Salumäe omavahelistest suhetest põhjustavat lastele kannatusi. "Pojad ei mõista, kust võtab meedia õiguse levitada alatut laimu nende ema ja suhete kohta lastega, neilt isegi midagi küsimata. Vanem poeg õpib minu toel Inglismaal, ka noorem poeg käib nii Hispaanias kui Inglismaal vennal külas,temagi peab välisõpingute-plaane," lükkab Veiksaar ümber Kroonikas laste isa Toomas Kutti poolt esitatud väidet nagu poleks Enel laste kasvatamises mingit rolli.

"Emana teen kõik, et nende unistused täituksid ja neist kasvaksid maailmakodanikud. Tegin ajakirjandusega lõpparve suures osas seetõttu, et ei tahtnud olla tööriist, mis vaid müüginumbrite nimel lahmides inimeste elusid hävitab. Siiralt loodan, et terve mõistus saab kunagi ka kasumiahnusest ja äraspidisest kuulsusejanust võitu," on tema arvamus ning Erika Salumäe toetab seda arvamust igat pidi. "Paaripanemine ajakirjanduse läbi on Eesti Nokia!" kõlab Salumäe hinnang olukorrale.

„Miks Eestis selliseid artikleid toodetakse?“ küsib Salumäe ja nendib, et sama küsimus vaevab ka tema 12-aastast tütart. "Mul tuli seletada, et Kroonika ei esinda Eesti rahvast, vaid on äriettevõte, mis müüb oma toodangut läbi ärapanemise, olgu see õige või vale!" vihastab ta. "Seepeale ütles tütar, et ta ei taha enam koolivaheajal Eestisse minna. Küsin, kes kuulutas välja kampaania „Talendid koju“? Peaksite kõigepealt mingigi eetilise piiri looma, mis pigem talente kodust ära ei peletaks. Üha enam mõistan, miks lahkutakse Eestist," on ta oma kodumaa meedias nördinud.

"Mina tulin Hispaaniasse tervise pärast, paljud lahkuvad just kurjuse ja vastastikuse vihkamise pärast. Kui kirjutatakse minu medali teisest küljest, siis selle küljele jääb raske töö, higi ja vaev ning paraku ka tervis. Medali esikülg säras ja särab tänagi Eestile. Pean siin Hispaanias minema õge pea koolilastele rääkima olümpiast ja Eestist, näitama medaleid. Täna ei teagi, mis tunnetega seda teha... Oma saavutuste üle võin olla uhke, kuid mul on häbi Eesti pärast!" kurvastab endine olümpiavõitja.