Hittsaate «Tantsud tähtedega» staar KAISA OJA on relvitu mehe ees, kes lööb mõistuse ja seletamatu sarmiga. Kaisa tunneb, et võiks peagi emaks saada, kuid see saab juhtuda ainult abielus olles!
Tartlanna Kaisa (24) liugleb tähetantsusaate põrandal juba kolmandat hooaega. Tänavu on blondipäise silmailu taltsutada meelelahutaja Henrik Normann (37), eelnevalt said kaunitari nõtket pihta juhtida odahiid Andrus Värnik ja muuseumidirektor Indrek Tarand.
Tõeliselt soojendab aga Kaisa südant võistlustantsija Marko Mehine (21). Kaisa ja Marko on kolm aastat paar olnud, kuid leivad neil veel ühes kapis ei ole.
Mitu punkti kümnest annaksid Henrikule võrreldes eelmiste tantsupartneritega?
Kõigile annan kümme punkti, igaühel on omad tugevamad küljed ja omad nõrkused. Indrek säras intelligentsuse, Andrus andekuse ning Henrik oma positiivsuse ja väga hea analüüsivõimega. Kui ma näitan Henrikule mingit tantsusammu ette ja talle tundub, et oi-oi-oi, see on liiga raske, ei löö ta siiski käega. Kui segi läheb, hakkab otsast peale, pusib enda jaoks lahti - davai, see on lihtne, teeme ära! Selles suhtes on ta positiivne, teeb kõike hea tujuga ega kipu pirtsutama ja jonnima.
#end#
Kas Henriku tüüpi mehel oleks sinu kui naise silmis šanssi millekski enamaks kui sõbrasuhteks?
Kahjuks on see aeg, mil trenni teeme, nii lühike - me keskendume siis vaid tantsule -, et on väga raske sellele küsimusele vastata. Tegelikult tunnen Henrikut ju väga pealiskaudselt.
Millega üks mees su jalad nõrgaks võtab?
Päris kindlasti arukuse, hea huumorisoone, tähelepanelikkuse ja hoolivusega.
Võid öelda, et ruumis, kus sa liigud, on selleks palju valikuvõimalusi?
Ikka on! Enamik mehi minu tutvusringkonnas on sellised ja käituvad oma daamidega väga ilusti - nii et selliseid mehi on palju. Mainitud omadused ei ole ka ju väga suured nõudmised.
Mis sinu juures meeste puhul ennekõike töötab - atleetlik kehaehitus, mõistus, materiaalne kindlustatus või seletamatu sarm?
Järjestuses oleks kindlasti esikohal mõistus, siis seletamatu sarm, materiaalne kindlustatus ja atleetlik kehaehitus. Eelistaksin langetada oma otsuse mehe suhtes aga ennekõike esmalt mainitu, ehk siis mõistuse järgi.
Kui palju on sulle tehtud lähenemiskaitseid stiilis: «saa minu omaks, homme on sul auto ukse ees ja oma maja»?
Selliseid ei olegi tehtud, ja ma ei ole ka taoline tüdruk, kes liimile läheks. Eks üksikuid julgemaid on ikka olnud, aga mitte oluliselt rohkem kui enne saadet. Kõik on jäänud ka viisakuse piiridesse, ebameeldivaid ettepanekuid pole olnud. Ikka on kutsutud kas kohvile, kinno või teatrisse.
(Naerab.) Aga tutvusesobitamise eesmärgil on ka nätsu pakutud! Välimuselt oli tegemist minuvanuse mehega, ta seisis poejärjekorras mu taga ja otsustas nätsu pakkuda! Ma täpselt ei mäleta, kuidas ta seda tegi, aga selline lugu juhtus. See oli naljakas ja jäi meelde. Tavaliselt ei tulda just nätsu pakkuma. (Naerab.) Olgu öeldud - ei, ma ei võtnud nätsu vastu...
Kas tants on parem kui seks?
(Kaisa on magusam kui mesi.) Jätaks selle küsimuse välja? Ma ei saaks sellele nii-ehk-nii konkreetselt vastata... Siit võetaks jälle midagi üles ja hakataks kirjutama jälle mingil teemal, nagu minu rinnapartii. (Kaisa kummutas ülemöödunud nädalal resoluutselt spekulatsioonid, nagu oleks ta oma rinnapartiid suurendanud - toim.)
Oled sa tulevikuplaani visandanud? Millal mahub sinna klassikaline peremudel - mees, laps, kindlustatud ja turvaline elu?
Selline peremudel ei tohiks enam mägede taga olla. Loodan, et enne kolmekümnendat eluaastat on mul vähemalt üks laps, sest tahaksin, et minu ja lapse vanusevahe poleks väga suur. Ja peremudel peaks kindlasti olema klassikaline - abielus, enne kui lapsed sünnivad.
Miks? Nii palju on ju paare, kes elavad vabaabielus.
See veendumus on tulnud keskkonnast, kus ma ise olen üles kasvanud. Mu vanemad abiellusid aasta enne mu sündimist. Selline on lapsele turvalisem ja kindlam kasvupaik.
Arvad nii?
Ma arvan küll, ikka. Abielu ju mingil määral liidab inimesi rohkem. See ei ole enam sellel tasandil kooslus, kus iga kell võib käega lüüa, see on ikkagi üks liit ja pingutatakse rohkem. Vähemalt tahaks loota nii.
Milline on su staatus armurindel praegu?
Süda on hõivatud. Selleks inimeseks on Marko Mehine (tantsuklubi Revalia võistlustantsija - toim.), ega see ei ole saladus olnudki - lihtsalt kuidas keegi on tahtnud südamesõbra teemat võtta.
On teie läbikäimises muutusi? Olete te näiteks ühise kodus sisse seadnud?
Ei, seda mitte, aga nüüdseks oleme üle kolme aasta koos olnud.
Sa avasid mõne aasta eest õega ühise äri - lihvite Ultratone aparaadiga naiste ihult tselluliiti. Kuidas bisnis edeneb?
Ultratone`i äri edeneb. Naisi, kes oma kehast lugu peavad ja end paremini tahavad tunda, jätkub. Kuna protseduur ei ole pikk, siis saab seda endale lubada ka kiire elutempoga naine, kes trennis käia ei jõua. Oleme õega rahul, et koos tegutsemist alustasime. Klientide vähesuse üle pole kunagi kurta saanud. Rahvast on käinud kogu aeg piisavalt, hooaeg mõjutab, kas kliente on rohkem või vähem.
Võid sa end nimetada iseseisvaks naiseks, kes tuleb tänu oma ärile ja muudele saavutustele elus ka üksi toime?
Kindlasti. Olen alati olnud kass, kes kõnnib omapead. Tahan ise kõik saavutada kellestki sõltumata. Isegi abi ei taha paluda. Ka siis mitte, kui väga raskeks kipub minema... Sisendan endale, et vaja on veel rohkem pingutada, et hakkama saada, ja saangi!
Ma olen alati tahtnud kas või vanematest mitte sõltuda. Ma tahaks lubada neile näiteks reise, sest nemad on minu ja õe tantsukarjääri pärast paljust loobunud - lõviosa pere raha on läinud alati tantsu peale. Ja see on tekitanud minus tunde, et ma ei saa enam vanematelt midagi vastu võtta. Kui ema tahaks mulle lõuna välja teha, siis ma pigem teeksin selle hea meelega talle välja - sellistest väikestest asjadest see algab. Kui mul on raskem olukord, ei taha ma minna vanematelt abi paluma, sest tean, et nad on niigi kõik mu heaolu nimel teinud. See tekitab soovi pigem endast anda kui et kelleltki võtta. Vanemad ei pea mind õnneks enam juba väga pikka aega toetama. Olen üsna töökas olnud väiksest peale, igal võimalikul juhul kooli kõrvalt ka tööd teinud.
Kui vanalt sa tööle läksid?
Ma olin ehk 14 või 15, kui hakkasin tegema Tartu Kaubamajas lõhnapresentatsioone. Kuna mul tädi töötas kaubamajas, siis me sealtkaudu õega alustasime ja teenisime taskuraha, et saaks endale midagi lubada nii, et ei peaks vanematelt küsima. Ma arvan, et see oligi midagi sellist, et saaks jälle uued teksad või botased... Ei olnud nagu südant küsida vanemate käest selliste asjade tarvis, mida otseselt vaja ei ole. Sööki oli alati.
Siis töötasin ka juveelikaupluses, see oli ülikooli esimesel aastal, pluss olen olnud alates 17. eluaastast tantsuõpetaja.
Julged sa öelda, et oled avastanud mooduse, kuidas olla õnnelik?
Ei ole. Vahel tahan, et oskaksin rohkem asjadest rõõmu tunda ja elu rohkem nautida. Kõik lendab praeguse tempo juures liiga kiiresti mööda. Tahaks vahel stopile vajutada ja iseendale öelda, et praegu on vist küll see hetk, kus olen õnnelik. Aga usun, et tean, mida elult tahan, ja püüdlen järjepidevalt ja alla andmata selle poole.
Miks arvad, et ei oska asjadest piisavalt rõõmu tunda?
Minuga on see lugu, et kui ma võtan endale eesmärgi ja mõtlen seejuures, et kui selle saavutan, oleksin küll õnnelik - siis see kunagi ei lähe nii. Kui ma eesmärgini jõuan, ei tunne ma sellest piisavalt rõõmu, sest mul on selleks ajaks tekkinud juba järgmine eesmärk! Ma tahaksin, et kui ma midagi saavutan, siis leiaksin ka mahti maha istuda ja saavutatust rõõmu tunda. Aga tihti kipub soov edasi minna olema nii suur, et unustan eelmise saavutuse nautimise ära. Siin ei saa vist keegi aidata ka, pigem on see selline endaga kooskõlla astumine.
Oled sa muidu mõistnud, kuhu tegelikult elus jõuda tahad?
Hakkan selleni jõudma. Täpsemad eesmärgid on veel vaja paika panna. Tantsualaselt sooviksin tulevikus olla väga hea treener ja tunnustatud kohtunik. Tants on kindlasti osa sellest, mida elus saavutada tahan, aga mitte ainus. Ma pole tüdruk, kes oskab ainult tantsida ja kindlasti pole ma ka nii vähenõudlik, et jääksin lootma, et tants ja ainult tants saaks mind viia mu elu mõtteni. Isiklikus elus sooviksin endale aga üle kõige tervet ja tugevat perekonda. Äris sooviksin laieneda ja kindlustada tulevikku.
Oled sa seejuures leidmas kooskõla iseendas ja suhtes maailmaga?
Olen ikka üsna tihti vastuolus, aga puhates suudan ennast jälle koguda, pea puhtaks mõelda ning harmoonia ja tasakaalu leida.
Mis sind õnnelikuks teeb?
Usun, et puhkus teebki mind õnnelikuks. Tihti, kui trennid läbi ja päev juba viimast tundi tiksub, kipun pahuramaks muutuma, kuna patareid saavad tühjaks. Hommikul ärgates olen jälle õnnelikum!
