"Sa ei pea kogu elu olema kogu aeg areenil, sinust ei pea kirjutama. Minu arust ongi see päris nauditav, kui sa oled tagaplaanil," tõdes Erki Nool.

"Järsku, kui lõpetad spordi ära, sul võetakse nagu jalg alt ära. Sa oled harjunud mingil määral, et sa läksid võistlustele, sinust kirjutatakse, sinuga tehakse intervjuud. Ja kui nüüd tippsportlane lõpetab spordi ära, siis sa ei ole ühiskonna jaoks vajalik. Mis on iseenesest loomulik protsess, aga sa ei ole harjunud seda tegema," rääkis Nool. "Sa oled olnud aktiivses spordieas kümme aastat ja nüüd sa pole mitte keegi."

"Lisaks, ellu minnes sul pole sellist eesmärki nagu spordis. Et sa lähed läbi seina, sul on eesmärk, sa tahad olla maailma parim, tulla olümpiavõitjaks, teha maailmarekord. Sa tead, et pead neid, neid, neid asju järgima ja sa teed selle ära. Nüüd sa lähed tööle, sul on võib-olla hea töökoht, suudad elatada ennast ja peret, aga sa oled ikkagi nagu tühi koht ja sa pole harjunud," tõdes Nool.

"See võtab aega ja see on väga keeruline, sealt see libastumine ja alla andmine on väga kiire tulema. See on enamikele tippsportlastele suur väljakutse. See nõuab samamoodi natuke ettevalmistust," lisas Nool.