Ettevõtja Joel Ostrat: mul oli majandussurutise ees suurem hirm kui praeguse kriisi ees
Kui Joel restoraniäriga Tartus alustas, siis ei olnud seal palju peeneid kohtasid, kus söömas käia. Sel perioodil oli Ostrati eeskujuks Imre Kose, kellel oli Tartus Vertigo restoran. Ostrat tõi pealinna ideed Tartusse ning Truffee sai kiiresti populaarseks. Aasta hiljem võttis ta juhtida ka Werneri ning pärast seda hakkasid asjad kiiresti arenema. Joel Ostrat avas kõige rohkem ühel aastal neli erinevat restorani.
Kuid siis jõudis kätte aasta 2008 ja majandussurutis.
"Ma ei tea, kas see on elutarkus või mis, aga mul oli majandussurutise ees suurem hirm kui praeguse kriisi ees," ütles Ostrat.
Ta tunnistab, et praegu on loomulikult hirm selle ees, mis saab ja millal see kõik taastub, aga ta on positiivse mõtlemisega ning usub, et see juhtub varsti.
"Ma mäletan, et tol ajal oli masu ees suur hirm. Me tegime drastilisi muudatusi. Tõmbasime kohutavalt igalt poolt kokku ja inimesi tuli ära saata. See oli väga kohutav aeg ja ma mäletan, et seisime silmitsi Werneri sulgemisega," meenutas Ostrat.
Werner oli sisuliselt hukule määratud. Võlad oli siis 200 000 krooni. Selle summa tagasi maksmine tundus võimatu. Tol ajal lasti paljud ettevõtted pankrotti ja uued osaühingud tehti peale.
Aga Werner ei läinud kinni, sest mõeldi välja hea lahendus. Kohvikus müüdavad koogid pandi müüki Tartu Kaubamajas ja nii see hakkas minema. Kolm korda nädalas viidi neid sinna juurde ja peagi levis sõna edasi Tallinna Kaubamajja ja siis ka Stockmanni. Kõik arenes aeglaselt, kolm kuud oli vaja tegeleda paberimajandusega, aga probleemist saadi üle.
Ja mitte ainult. Masust kasvas välja ka Gustavi bränd, millel on praegu seitse erinevat asukohta Tallinnas ja Tartus.
