Helilooja SVEN LÕHMUS on keeruline kui ruubikukuubik. Endine punkar, tulevane lendur, karateka ja orkestrijuht, kuid eelkõige magusate poplugude autor.
#p2p#Kaheksakümnendate aastate lõpus toimus Türi 1. Keskkoolis punkbändi Kass Ai-ai kontsert. Bändi, mille solist ei osanud laulda, kidramees ei saanud keeltele pihta ja trummari eesmärk oli võimalikult palju müra teha. Esinemine kulmineerus pillide purukspeksmisega. Kaose lõpetas rahva laiali ajanud miilits. Üks tolle õhtu süüdlasi oli kitarrist Sven Lõhmus (30) — tänane Eesti edukaim poplugude meisterdaja, kelle sulest on pärit Eurovisiooni eelvoorus rahva lemmikuks valitud Vanilla Ninja lugu «Club «Kung-fu»».
Punkarivälimus, rock ’n’roll elustiil… Kui sageli tuli sul kooli juhtkonna ees aru anda?
Mind kutsuti tihti direktori jutule, aga mitte niivõrd välimuse, kui just käitumise pärast. Ma viilisin tundidest igal võimalikul juhul. Olin luuser, kelle jaoks olid ringihängimine ja bänd õppimisest mitu korda tähtsamad. Tšillisime oma gängiga kooli raadioruumis ja tegime bändi. Tol ajal oli mu ainuke prioriteet muusika, mille kõrvalt tuli kool lihtsalt kuidagi lõpetada.
Hakkasin koos venna Suleviga muusikat tegema, kui tema oli viie- ja mina seitsmeaastane. Esimese loo kirjutasin kaheksaselt. See rockstiilis pala peaks isa vanadel lintidel alles olema. Päris lahe oleks kuulata, mida ma kunagi välja mõtlesin.
Alustasid karmi muusikaga, aga nüüd täidavad su palad ööklubide tantsupõrandaid. Millest selline muutus?
Mida jäigem oli poliitiline olukord, seda enam ma oma lugudega lajatada tahtsin. Tasapisi hakkasid aga puhuma uued tuuled ja pungivaimustus vaibus. Ma jõudsin tantsumuusikani 90ndate aastate algul pooljuhuslikult. Tegutsesin siis diskorina ja nägin, et eurobiit ja disko lähevad rahvale peale. Mõtlesin, et miks mitte ise naljakat värki teha. Hiljem tulid juba ansamblid Mr. Happyman ja Black Velvet. Kuid kuulan siiani meeleldi Sex Pistolsit, Metallicat ja teisi vihaseid tegijaid. Pidevalt tantsumusa sees olles tekib sellest küllastus.
Laval olid sa sadade piigade ihalusobjekt, aga heliloojana jääd varju. Kas vahel tekib igatsus kuulsusesära järele?
Mulle on lugude kirjutamine enese näitamisest olulisem. Kuigi laval on mõnus olla, pole ma nii ambitsioonikas ja edev, et end pidevalt presenteerida. Pealegi saan oma lugudega sõnumi laulja kaudu edasi anda niisama hästi kui ise laval olles.
Samas võin areenile alati tagasi tulla. Black Velvet lagunes, sest Lauri Liiv oli hõivatud muusikalidega, Sulev läks õppima ja mina tegelesin musaproduktsiooniga. Pole välistatud, et me pundi kunagi ellu kutsume.#p3#
Sinu ainuke teenistus on lugude kirjutamine. Kuidas sa rahaliselt toime tuled?
Eestis loominguga rikkaks ei saa, aga elada ja hingata õnnestub. Mulle meeldib teha südamelähedasi asju nii hästi kui võimalik ja ma püüan selle eest ka head tasu saada. See on mu kutsumus. Ega näitlejategi palgad kuigi suured
ole, aga ka nemad ei taha olla bussijuhid või torumehed.
Minu sissetulek on autorikaitsest makstavad tasud. See on ebastabiilne, aga just ebastabiilsus on õpetanud mind kokkuhoidlikult elama. Samas võin vahel ka päris suur laristaja olla. Kui näen letil mõnda head filmi, plaati või šeffi riietuseset, neelan konksu alla ja ostan ära, maksku mis maksab.
Kui palju raha sa normaalseks äraelamiseks vajad?
Raha peab olema nii palju, et süüa ostes poleks vaja sente lugeda. Kui sa ei saa toidupoest soovitut, on asi päris hull. Mul on selliseid aegu olnud.
Kui palju sa lugusid oled kirjutanud?
Ma pole üle lugenud, aga neid peaks olema sadu. Olen viimasel ajal juhutöödest loobunud ja kirjutan kindlatele bändidele. Praegu põhiliselt Vanilla Ninjale, sest neil tuleb mais ilmuva plaadi jaoks materjal kokku panna. Hetkel on vist vara rääkida, aga ninjade vastu on rahvusvahelist huvi tunda.
Kui inspireeriv on sinu jaoks alkohol?
Alkohol pigem pärsib kui inspireerib. Ükskord ööklubist koju tulles tekkis mul enda arvates hea lauluidee. Toksisin pala pillil sisse, aga hommikul kuulates ei kõlvanud see kuhugi.
Minu suhe alkoholiga on soliidne. Kui on õige aeg, koht ja põhjus, siis miks mitte. Ma ei saa aru inimestest, kes üldse napsu ei võta, nagu ka neist, kes hommikust õhtuni joovad.
Aga meelemürgid?
Pole proovinud, mistõttu ei oska kommenteerida. Mul on hea meel, et pole proovinud, sest kardan, et need hakkavad mulle meeldima.
Kui kergelt või raskelt sa ahvatlustele vastu seista suudad?
Narkootikumidest ja vahel ka napsust on kerge ära öelda, aga kihvtist peost, heast filmist või toredast sündmusest ei tahaks küll ilma jääda. Mulle on inimestega suhtlemine tähtis, sest üksi kodus olemine tekitab depressiooni.
Ilusad tüdrukud on ahvatlevad.
Seda küll, eriti kui nad on ka targad ja omapärased. #p4#
Milline on sinu perekonnaseis?
Elan üksinda. Mul on nii palju tööd, et selle kõrvalt oleks raske teisele inimesele tähelepanu pöörata. Kindlasti saabub ka stabiilsem periood, kuid kui praegu peaks naisterahvaga kantseldama, siis läheks asi käest ära.
Milline naine su tulevane peaks olema?
Ta peab olema hea huumorisoonega inimene, kes oleks mulle toeks ja samas iseseisev, et ma ei peaks teda üleval pidama. Normaalse kooselu võti on võrdväärsus partnerite vahel.
Pakkumisi on tehtud?
Kui Black Velvet oli popp, siis oli olukord meeletu. Saime tuhandeid kirju ja meie ümber tiirutasid tuuridel fännitarid. Võimalusi oli kümneid, aga need ei ahvatlenud. Inimest, kes tuleb kontserdile, näeb sind esimest korda ja ütleb, et sa oled nii ilus ja tark ja ma tahan sinuga abielluda, ei saa tõsiselt võtta.
Mõned tüdrukud muutusid lausa tüütuks, uurisid telefoninumbri välja ja helistasid iga päev hommikust õhtuni. Taheti kokku saada, koos bändi teha, kuid oli ka siivutumaid ettepanekuid.
Muidugi on meelitav, kui su ümber tiirlevad kaunid naised, aga ma pole aldis igaühele jah ütlema. Üheöösuhted on minu puhul välistatud. Kui ma inimest ei tunne, siis ei saa ka midagi olla.
Sa oled Eurovisiooni eelvoorus osalenud kuuel korral, neist kahel on su lugu publiku lemmikuks valitud, kuid uks lõppkontserdile on suletuks jäänud. Kas tunned pettumust ja lõpetad või kavatsed jätkata?
Absoluutselt mitte! Sel aastal täitsime oma missiooni, mille eesmärgiks oli pääseda kümne parima sekka ja teha tüdrukutele promo, üliõnnestunult. Kuidas ma saaksin pettunud olla, kui me võitu ei lootnudki? Tegelikult ma polekski võita soovinud, sest sellega kaasneb lisaks positiivsetele palju negatiivseid emotsioone. Tasemel olemiseks tuleb väga palju tööd teha. Mul on Claire’s Birthday võidu üle hea meel, aga samas tunnen neile kaasa. Poisse ootab raske ettevalmistusperiood.
Minu ambitsioon pole iga hinna eest Eurovisioonil parim olla, see on lihtsalt mõnus vaheldus muudele tegemistele. Kui leian põnevad artistid, kellele kirjutada, siis kavatsen ka järgmisel aastal osaleda.
Sa oled lõpetanud pedagoogikaülikoolis orkestrijuhtimise eriala. Kui palju sul õpitust praeguse tegevuse juures kasu on?
Otsest kasu pole olnud, kaudset aga küll. Ma pean silmas muusika teoreetilise baasi tundmist. Ma ei viitsinud eriti pedas õppida ja mult nõudis kooli lõpetamine suurt pingutust, sest ma ei leidnud sealt, mida otsisin. Lootsin saada rohkem haridust popmuusika vallas.
Kuid visadus viis sihile ja orkestrijuhi paberid on mul taskus. Ma pole õpitud ametis tegutsemisele mõelnud. Tean oma tugevaid ja nõrku külgi, parem olla veidi parem helilooja kui vilets dirigent.
Mis sul muusikamaailmast välja tulla aitab?
Mul tekkis viis aastat tagasi tõsine huvi lennunduse vastu ning kavatsen sel kevadel kindlasti amatöörpiloodi paberid ära teha. Seni olen külastanud kõikvõimalikke lennushowsid ja uurinud teoreetilist baasi.
Mulle meeldib ka suusatada ja ujuda, aga need on liialt tavalised alad. Lennundus on müstilisem. Lendamine pumpab adrenaliini ja lõõgastab, see on oma eksklusiivsuses väljakutsuv lõbu.
Ma ei salga, et kardan kõrgust, kuid lendamisega tegeledes treeningi end kartusest vabanema ja sellest mõistusega üle olema.
Sa oled neli aastat karated õppinud. Kas sul on tulnud oma oskusi väljaspool treeningusaali rakendada?
Seni pole vaja läinud. Ma pole rusikatega vehkija. Kui inimene ikka sõnadest aru ei saa, siis pole ka rusikatega midagi teha. Soovitan karated, kung-fud või aikidot tänavakaklejatele. Seda õppides ravitakse sinust igasugune agressiivsus välja.
Mind on raske endast välja viia, aga kui lähen, siis on mindud kah. Mind ei häiri pisiasjad, küll aga negatiivselt mõjuvad inimesed. Püüan inimestega hästi läbi saada, aga kui su vastas on naturaalne idioot, siis tuleb vahel ka vihastuda.
