«See on nagu orjus, aga ma tõesti naudin neid treeninguid tohutult,» sõnab EVELIN ILVES. Pärast riigi esileediks tõusmist sügisel on ta läbinud imepärase salenemiskuuri — sedavõrd kiire, et veidi murelik treener on soovitanud tänaseks isegi koormust vähendada…

Pärastlõuna Ärma talu Erma Pargi avamispäeval on sombune, vahelduva eduga kallab lausa paduvihma. Kuigi tuul sasib külalistemaja esisel hoogsalt elupuid ning päev pole just kõige soojem, silkab lihtsas kerges suvekleidis Evelin Ilves (39) õuel külaliste saabumiseks viimaseid ettevalmistusi tehes ringi. Paljajalu. Ka esimesi külalisi tervitab ta justkui pesueht maanaine, paljajalu!

Tema särav blond pea vilksatab küll ühe, küll teise kutsutud seltskonna vestlusringides, kaob korraks, ja on siis jälle tagasi. Naisest, kes enne abikaasa Toomas Hendrik Ilvese (53) valimist presidendiks siin maal neli aastat kohapeal toimetas, pole pärast kiiret salenemiskuuri väljanägemiselt enam sõna otseses mõttes suurt midagi järel…
Presidendiproua kiire vormivõit on viimaste kuude teema, millest mõistagi kas või ametialaselt paratamatult tähelepanu keskpunktis olles esileedi üle ega ümber saa. Kuidas on see tal siis õnnestunud?

Rulluiskudel 20 km päevas

Jõulude eel rääkis Evelin Kroonikale, et ta külastab nüüd jälle, pärast aastaid Ärmal, Tallinnas treeningsaali. «Jälle» sellepärast, et enne maale kolimist, kui ta töötas Päevalehes ja hiljem EASis, tegi ta iga päev trenni. Esimesest klassist kuni keskkoolini harrastas proua Ilves iluvõimlemist ja rühmvõimlemist — mitte küll tippsportlase, aga keskmise tegija tasemel. Siis sõnas Evelin, et lisaks treeningsaalile armastab ta ka metsakõndi. Kevadel lisandus uus kirg — uisutamine. Päev enne märtsivalimisi osales Evelin Ilves koguni Peipsil Jõgeva maavanema Aivar Koka korraldatud II Kalevipoja uisumaratonil. Presidendiproua läbis Mustveest alanud rahvauisutamisel seitse kilomeetrit, teda saatnud turvamees ei tohtinud samas hetkekski maha jääda...

«Jah, ma olen oma vana elustiili juures tagasi,» sõnab presidendiproua nüüd. «Kui märtsis sai käidud Kalevi uisumaratonil Peipsil, siis nüüd tuleb seal ju rulluisumaraton. Lähen sinna ka. Kuigi märtsis polnud mul veel sellist arvestatavat vormi, sain sellest hoolimata tookord isegi suhteliselt hea tulemuse.»

Ärma talu lähistel, Abja-Paluoja ja Mõisaküla vahelisel teel, kus on seitse kilomeetrit jalgrattarada, võib teda turvamehe saatel tihti rulluiskudel asfalti mõõtmas näha. «Tund aega, paarkümmend kilomeetrit,» resümeerib proua Ilves, ja lisab siis lõbustatult: «Mina uisutaks hea meelega pikemaltki, aga poisid (turvamehed — toim) ei viitsi… No mõned uisutavad kolmkümmend kilomeetrit ka, aga kakskümmend kilomeetrit on tavaline.» Presidendiprouale toob turvameeste üks just mitte ehk alati aktsepteeritud lisakohustusi muige suunurka: «Enamik kõik uisutavad, aga vahest mõni ei taha tulla ka. Eelseisva maratoni jaoks peaksin aga hakkama rohkem uisutama.»
Ilmselt ka turvamehed, sest kes neist teda rulluisumaratonil saadab, pole veel teada — ja maha jääda ju ei tohi!

Treener soovitas juba erirežiimi

Lisaks uisutamisele põikab Evelin kahel korral nädalas jõusaali, kahel korral tennist mängima. «Täna hommikul tegin,» sõnab Evelin külalistemaja Meri-nimelises toas ning imiteerib kätega, kuidas kangi tõsta. Kui oleks võimalust, viibiks proua Ilves treeningsaalis või uiskudel isegi tihedamini kui seni. «Mul lihtsalt ei ole aega, ma hea meelega teeks küll mitu trenni päevas,» üllatab proua Ilves. «Ma mõnikord isegi teen, vahest käin teisipäeva hommikul Ärmal uisutamas, õhtul lähen aga Tallinnasse tennist mängima.»

Uskuge või mitte — treeninguid kuus päeva nädalas, ja selline tema kiire vormi saladus ongi. Erilist menüüd siinkohal Evelin välja ei too, sest siin järgib ta vaid üldteada tarkusi. «Ma tean, mis on tervislik toitumine, mis on õiged kombinatsioonid ja seda, et õhtul hilja ei saa aeglasi süsivesikuid lubada. Kogu filosoofia.»

Samas, treener pidas Evelini treeningkoormust arvestades süsivesikuid vahepeal isegi juba soovitavaks. «Tema ütleski vahepeal, et ma teen juba liiga palju trenni, juba sportlase tasemel, mistõttu peaks hakkama toitumist spetsiaalselt reguleerima, päeval magama ja rohkem süsivesikuid sööma.» Evelin naerab: “Aga ma ütlesin, et seda ma ei taha — et ma parem teen siis vähem. Siis ta ei lubanud mul kiiresti uisutada!»

Samas, nagu presidendiproua sõnab, meeldib talle just kiire uisusamm. «Kui ma mängin ka tennist, siis osa trennist läheb ju väga kõrge pulsiga. Uisutades on võimalik ka pulss kõrgeks ajada, selle peale ta ütleski, et see ei ole siiski soovitav.»

Pulssi jälgib Evelin hoolega, 120–140 on kõige efektiivsem, kui on soov kaloreid põletada. «Sõltub, mis eesmärgil sa midagi teed,» leiab Evelin. «Kui uisutamine ja tennis kõrvale jätta, siis jõutrennis on keskmine pulss jällegi hoopis madalam.»
Presidendiproua ei mäletagi, millal ta viimati kaalu peale astus: “Viimati üritasin siin Ärmal, aga selgus, et kaal näitab low, patarei tühi… Nii juba mitu kuud, kellelgi ei ole aega sellega tegelda.»

Üks on ometi kindel, sootuks treeningvaba elu presidendiproua enam ette ei kujutagi. «See on väga mõnus. Pealegi, kui on ikka suur vaimne pinge, siis ilma treeninguteta, ma ei kujuta üldse ette, et oleks üldse võimalik kuidagi vastu pidada,» leiab Evelin.