EVEN TUDEBERG räägib vaimust ja Paolo Coelhost, korrast, kohustus- test ning mustikakoogist, mida valmistab ta uus kaasa Kristina. Tudeberg on loobunud paljust, kuid mitte mustast Mercedesest. Veel tahab ta eestlased kosmosesse evakueerida.
«Ma ei taha võtta uusi äririske ja osaleda selles lõputus võidujooksus,» teatab Even Tudeberg (41). «Olen oma isikliku ahnuse maha surunud. Mercedes-Benz oli minu vanaisa unelma elluviimine. Inimene peab julgema elada ja julgema loobuda.» Välised atribuudid näitavad, et Even oskab ja julgeb elada. Ning loobuda.
Ta annab intervjuu vana puumaja hubases büroos, mida väärtustab kaunis aed ning vaade Pika Hermanni tornile.
Kuulutab kui kantslist
«Kui jätad vaimu unarusse, siis elukvaliteet langeb,» jutlustab Even. «Kogu olemise mõte on selles, et argipäevahalluses naudingut tunda. Me oleme uppunud pisiasjadesse, alates sellest, mis värvi peab olema auto sisustus ja istmenahk. Kui sul kodus on õnnetu ja armutu elu ja hommikul ärkad ahastusega, oled koormatud inetute tegude ja miljonite kohustuste ning hulga varaga, siis sa ei ole oma aja peremees ja kaotad usu endasse, sest sul pole mahti oma hinge häält kuulda.»
Tema teab seda oma sõprade saatusest ja iseenda elust. Ellujäämine on tähtsam kui kasum.
«Palju minuvanuseid on lahkunud. Mul on sõpru läinud, õnneks mitte keegi vabatahtlikult,» pihib Even. «Üks sõber istus kännu peal ja hoidis püstolit käes. Ta loobus enesetapumõttest, kui haudvaiksel talvehommikul ringi uitav koer raksuga läbi õhkõrna jää astus, kinkides talle uue alguse. Side eluga on õrn. Haiglad ja hullumajad on ettevõtlikke inimesi täis.»
Pulli ja hingehooldust
Tudeberg on valinud teise stiili. Elamine, riskides kogu oma rahaga, ei sobi talle enam. Pigem on Tudeberg pullimees. Tema Toompuiestee (endise Gagarini pst) kontori hoovis asub väike ausammas kosmonaut Juri Gagarinile. Üksmeelselt, iga päev kell 12, paneb kogu töökollektiiv maailma esimese kosmosevallutaja ausambale lilled. Kontori seinad on täis punaseid venekeelseid plakateid stiilis: kui varastasid, siis jaga.
«Kui ühel hetkel hakkab tervis vaakuma ning ei jaksa trepist üles minna, siis ei ole vahet, kelle nahast on sinu portfell,» on jõudnud Tudeberg tõdemuseni. «Me oleme elanud kolme võimu all ja, olles liikunud vapustavate sammudega ülespoole, ootame 10protsendilist palgatõusu. Kuid… kes oskab veel kartulit praadida või saunavihta teha, saanuna kord mõne ülikooli diplomi.»
Inimesed muutuvad järjest nõrgemaks, nende vaimne ja füüsiline jõud langeb, resümeerib Even. «Istuda arvuti jututubades on sama kui juua alkoholivaba õlut või muserdada kontorinurgas kumminaist. Elada on igav, sest ei hoolitseta vaimu ja keha eest. Ei saa loota õnnestumisele, on vaja jõudu — nii peab mees silmas pidama, mis on tema kohus, ja naine teda järgima.»
Eveni jutt on üks pikk monoloog, kuhu naljalt vahele ei räägi. Ja kui ka proovida, ei lase ta end küsimustest väga eksitada ja jätkab oma joru.
Kasvatus on kõik
«Olen loomult korraarmastaja ja -järgija. Inimene peab austama oma riiki ja presidenti ning armastama oma vanemaid. Ja nooremad inimesed omakorda vanemaid inimesi,» loetleb Even. «Normaalsetes ühiskondades on käitumisnormid. Inimesed peavad saama kodust korraliku kasvatuse, olema ettevaatlikud oma väljendites, lastes õige mõtlemise toel südamel kaasa rääkida.»
Even kinnitab, et sirgus ise korralikus lastetoas. «Minu vanaisa töötas Eesti ajal ohvitseride kasiinos, vanaema ning ema pühendusid minu kasvatusele. Ma naudin siiamaani, kui naised käivad kõrgetel kontsadel, kleitides, sukkades. Kui nad naeratavad ja hoolitsevad enda eest,» avaldab Tudeberg.
Naised ja mehed
Eveni esimene naine oli brünett pruunisilmne iludus Ela, keda mees tänini austab kui oma kahe lapse ema. Ta teine, praegune naine on malbe sinisilmadega blond kaunitar Kristina. Vahepeale mahub veel Hede Kerstin Luik (Statoili turundusjuht), kellega Even mõnda aega koos elas. «Midagi ei juhtunud. Elu tegi korrektuurid.»
Kristina ei ütle vestluse ajal ühtegi sõna, vaikib ja naeratab õrnalt Evenile või kuhugi kaugusse. Ju austab nooruke abikaasa, hinnatud iluvõimlemistreener, Even Tudebergi nägemusi naise ja mehe rollist siin maailmas. Pealegi – taustal tegutses ta ka varem ansamblis Caateri tantsijannana.
Even lükkab vahepeal ümber kuulujutu. «Mu abikaasal ei ole silikoonrindu. Ta imetab meie üheaastast poega Kevinit.»
Even teab, keda nimetada ilusaks naiseks. «See, kes hoolitseb enda eest ja valib oma sõnavara ning tegusid, kellest valgub meisse armastust ja rahu.»
Naine peab olema oma mehele toeks, kuulutab Even. Mehed aga peavad tema sõnul olema mehed ja leidma jõukohase töö ja elukoha. «Ja see ei pea olema Tallinna südalinn, elada saab ka mujal. Me ei pea elu pöörisega kaasa jooksma. See on must jõud, mis ahvatleb lihtsaid lahendusi valima. Võta laenu ja tule kuluta,» osatab Tudeberg. «Milleks rabelda miljon krooni maksva pealinnakorteri pärast, minge parem maale elama.»
Tee usu juurde
Tundub, et Even on rollikonfliktis. Tema reklaami- ja meediafirmad Tequila ja TBWA Guvatrak aitavad inimestele uusi kaupu ja vajadusi pähe määrida.
«Meie firma ei ole nende inetustega kaasa läinud, seda õpetas mulle Rooma paavsti kardinal. Ma ei soovi kuritarvitada meedia jõudu. See on sama nagu kuritarvitada relva jõudu,» räägib endine edukas laskesuusataja Tudeberg. Ta oli väljaõppinud snaiper, Vene relvatehase katsetaja.
Kainelt kalkuleeriva ärimehe asemel elab Tudebergis leegitsev prohvet või pastor, püha sõna kuulutaja. «Kuulun toomkiriku kogudusse. Minu iidol on piiskop Jaan Kiivit, kes ristis mind juba nõukogude ajal. Jah, ma usun kõrgemasse jõudu,» tunnistab Tudeberg.
Even usub ka lihtsuse väge.Ta on kuulsa brasiilia kirjaniku Paolo Coelhoga mägedes vibu lasknud. «Coelho alkeemia seisneb selles, et ta on lihtsad sõnad nii kirja pannud, et teksti mõte jõuab kõigile kohale. See on tänapäeva kommunikatsiooni suurim probleem. Kuidas viia sõnum kohale, kui vahendeid on lõpmatult. »
Hullud ideed ja reaalplaanid
1980ndatel suures spordis olles tegi Tudeberg oma esimese raha. Nõukogude aja lõpus tootis ta spordiajakirjanikuna uudiseid Soomele. 90ndatel tegi Eesti esimese seebisarja «Salmonid», mis rääkis uusrikaste elust ja murest. Järgnes reklaamibisnis… ja lõpuks meelitasid sõbrad ta väga suurde ärisse.
Nüüd on Tudeberg koos Jüri Mõisa ja Hannes Tamjärvega vaguniärimees. «Raamatupidamise järgi on vaguniäri väga mõnus, kuid raha sealt veel niipea ei teeni,» selgitab Even.
Ta järgmine, ilmselt hull idee on kosmodroom. «Vagunid olid Mõisa mõte. Mõis lubas vanad vagunid pärast mulle anda, et saaksin raketi teha ja kõik eestlased kosmosesse viia!»
Teadlased ju ennustavad, et päikese kuumus tõuseb ja maa muutub elamiskõlbmatuks. Even tahaks enne seda kogu eesti rahva ohutusse kohta toimetada.
«Start on igatahes Soome suunas ja horisontaalselt, sest inimesi on palju ja toru tuleb pikk. Siin on miljon probleemi. Kuidas me kohti jagame, kuhu autod pargime. Mida saame kaasa võtta ja keda maha jätta? Ise lasen end maa peal leekidel neelata, seepärast söön konservandivaba toitu, et põleksin kiiremini. Kuid juba täna peaks hakkama kosmonaute ette valmistama, sest kell käib,» kinnitab Tudeberg.
Mees on hiljuti matnud ema ja isa. Sellest hoolimata on ta tulvil plaane. Tegemisel on saatesari, kus inimesed räägivad oma ideedest ja sellest, kuidas neid teostada.
Even on ka kõvasti reklaamitud muusikali «Hermese kannul» produtsent. Sellega on tal ka üks uitmõte: inimesed kogunevad kahte ritta, ühes naised ja teises mehed. Nad liiguvad vastamisi ja kui kellelgi on soov tutvuda, siis ulatatakse oma visiitkaart.
«Bussipilet on ju nii kallis, et igale poole ei jõua, suve motomuusikal liigub aga ringi ja kutsub kooselule, sest ilma naiste kapriisideta läheme rooste nagu vanad tsiklid,» teab Tudeberg.
Tudebergi mõtteid:
Inimkond peab olema kontrolli all, vohav demokraatia ei vii kuhugi.
Enesekindlus noores inimeses on rumaluse tundemärk.
Perekond peab kokku hoidma.
Minust nooremad inimesed ei peaks mind sinatama. Armastan korda. Laitmatult käituvaid inimesi.
Mida rohkem maailmas rändad, seda vähem on paiku, kus tahad olla.
Meil peab olema ühtne vorm, kuidas tarka õpetust inimestele selgitada.
Raha eest saame end näiliselt vabamaks osta, aga kohustuste koorem ei kao kuhugi.
Me ei saa end võrdseks osta. Meie teod teevad meid võrdseks.
Mul on hauaplats valmis minu vanemate kõrval.
Eestlased on kandunud hullumeelsuse piirile, sest me elame üle oma vaimsete ja füüsiliste võimaluste.
Ärge kurnake end eksliku vastuseisuga.
Hea õnn tuleb õigetest suhetest.
Nõretava vabaduse käigus on siia saabunud hulga usulahke. Lisaks on meil vabadus valida ning sisse ja välja lülitada oma arvuti. See tekitab vale arusaama demokraatiast.
