Kampaania aluseks on fotod, millel avaldavad oma toetust karusloomafarmide keelustamiseks Ardo Kivi, Elina Born, Hasso Krull, Ivo Uukkivi, Jaan Kaplinski, Jim Ashilevi, Kadi Toom, Kaido Põldma, Kalle Kurg, Kallervo Karu, Karolin Kuusik, Kristjan Sarv, Lenna Kuurmaa, Loore Martma, Madis Nestor, Margit Keerdo, Maria Avdjuško, Nero Urke, Tõnu Trubetsky ja Veiko Õunpuu.

Käesoleva aasta aprillis läks lukku petitsioon, millele andsid oma allkirja karusloomafarmide keelustamiseks nii digitaalselt kui ka kirjalikult ühtekokku 9000 Eesti inimest. Kuna 12. märtsil 2014 jõustus petitsiooniõigust reguleeriv seadus, mille kohaselt saab vähemalt tuhande inimese poolt allkirjastatud märgukirjaga esitada Riigikogule ettepanekuid seadusmuudatuseks, siis on petitsioon.ee keskkonnas üles seatud uus petitsioon, mida saab allkirjastada üksnes ID-kaardiga.

“Nii meie kui ka kõik 9000 allakirjutanut on seisukohal, et karusloomafarmid on juba olemuslikult ebaeetilised,” ütles loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindaja Kristina Mering. “Farmides puudub loomadel võimalus elada liigiomast elu. Väikestes traatpuurides ei ole võimalik tagada loomade heaoluks vajalikke tingimusi. Loomi vangistatakse ja koheldakse julmalt ainult inimese edevuse ja glamuuriihaluse tõttu.”

Meringu sõnul on karusloomafarmide keelustamise teema väga aktuaalne ka mujal Euroopas — kümmekond riiki on karusloomafarmid kas täielikult või osaliselt keelustanud. Arutelud parlamendi tasandil on käimas umbes viies riigis (Belgia, Poola, Soome jne). “Karusloomafarmid on täielikult keelustanud Suurbritannia, Holland, Horvaatia, Sloveenia, Austria. Rebasefarmid on keelustatud Rootsis ja Taanis. Šveitsis on farmidele seatud niivõrd ranged nõuded, et seal enam farme ei ole. Osa Saksamaa liiduvabariikidest on samuti oma territooriumil karusloomakasvandused keelustanud,” selgitas Mering.

Mering ütles “Aktuaalsele Kaamerale”, et Eestis on kolm suurt ja 40 väikest karusloomafarmi. Neist ühes on näiteks 170 tuhat minki ja paarkümmend tuhat rebast. Kusjuures sealt saadavad nahad võivad sattuda riikidesse, kus sarnased farmid on keelatud.

“On kaks suurt oksjonit Euroopas — Kopenhaagenis ja Helsingis. Üle Euroopa viiakse nahad neile oksjonidele kokku ja see, kuhu riikidesse need täpselt lähevad, sõltubki oksjonimüügi tulemustest,” selgitas ta.