Pikast kaaneloost jäi välja see osa jutust, mis puudutab Evelini taliujumise harrastust. Ka täna südapäeval käis Evelin Ilves Kalarannas ujumas. Koos Kalaranna Kartmatute grupiga teostasid taliujujad Eesti sünnipäevaks tavapärasest suurema ujumise.

Miks Evelin ennast küll nõnda piinab? „See ei ole piin, see on puhas nauding. Käin nii, nagu tunne on. Kui on miinuskraadid, siis ei ole sellist tunnet, et tahan iga päev käia, aga kolm-neli korda nädalas käin ikka. Mõned meist käivad iga päev,“ vastab ta.

Kas külmas vees olemisest on saanud omalaadne sõltuvus?„Ei, kindlasti mitte. See on meditatsioon. Kui oled külmas vees, siis oled täielikult kohal. Inimestel on raske oma mõtteid ja muresid välja lülitada, üks pidev mõttemarss käib kogu aeg peas. Kaasaegne linnainimene elab ju pidevalt sellises seisundis, nagu kiviaja inimene elas tiigri eest ära joostes: tal on pidev stress ja võitle-või-põgene seisund. Kuidas see meid tegelikult kulutab! Aga meditatsioon, nagu ka talisuplus, võimaldab tekitada rahuseisundi. Ja kui sa ei oska seda rahuseisundit enam tekitada, siis oledki pidevas stressis. Sul ei ole külmas vees ühtki muud varianti, kui olla väga kohal ja ainult iseendaga ning sul ei tule ühtki muud mõtet ega muret pähe.“

Evelin on külmas vees tavaliselt ühe minuti. Vahel rohkem ka. „Kui oled 12 sekundit vees olnud, on keha vereringe väidetavalt ühe täistiiru su kehas ära teinud ja keha hakkab tootma sooja,“ teab Evelin. Kas ta ei karda südameatakki või munasarjapõletikku? „Ei, see on vaimne praktika. Mina ei käi seal sporti tegemas, vaid mediteerimas. See tohutult toetab immuunsust. Ma ei mäleta, millal ma viimati haige olin. Gripis pole ma kunagi olnud, nohu ja köha ka ei meenu.“

Nii et soovitad? „Ei soovita. Selleni peab ise jõudma. Kui tunned, et tahad päriselt enda heaks midagi teha. Meid, taliujujaid, ühendabki see, et oleme naised, kes on otsustanud enda tervise ja heaolu heaks mugavustsoonist välja astuda ja teha midagi, mis ei ole tavapärane ega ka mugav. See on ekstreemne kogemus kehale ja sa ei harju sellega kunagi ära.“

Evelin on käinud juba üle 20 aasta talviti ujumas. „Kui Keila-Joal elasime, läksin igal hommikul kell kuus jooksma ja seejärel merre. Kui meri ära jäätus, käisin kaks kuud igal hommikul külmas vannis. Aga siin on suur vahe. Tunnen looduse väge looduslikus vees – kuidas see laeb mind. Vann on surnud vesi. Ärmal käisin samuti igal hommikul tiigis, kuni vesi tiigis lõpuks ära jäätus.“