Täna käis Katrin Lust Politsei- ja Piirivalveametis kahtlustatavana ütlusi andmas, ütluste andmine kestis ligikaudu kaks tundi. "Süüd ma ei tunne. Rääkisin, mis kohapeal juhtus ja advokaat oli kaasas. Ega see meeldiv ei ole," sõnas Lust Publikule.

"Mina ju läksin seda lugu ikkagi tegema, sest inimesed rääkisid, et seal olid ekspluateeritud kassid," jätkas Lust põhjendades, miks ta pidas oluliseks kasside teemat käsitleda. "Mina läksin selgelt sellepärast, et minu juurde tulid inimesed, kes väitsid, et nad kardavad neid inimesi (perekond Zuikosid, toim) ja seal on väga palju episoode olnud," ütles Lust ja kirjeldas, kuidas üks tema poole pöördunud noormees ostis hirmust kassipoja, sest varem tapmise eest vangis olnud Aleksei Zuikol oli nuga vöö vahel.

Lusti sõnul asus tema teemaga tegelema, sest tema poole pöördus hulk inimesi, kes ei julgenud politseisse minna. "Ma olen alati inimestele öelnud, et minge politseisse, tehke avaldusi, aga nad ei julgenud!" ütles Lust. "Kui saade oli ära, tuli mulle mitu päeva kirju, inimesed tahtsid ka oma loo rääkida," jätkas Lust.

Katrin Lust kirjeldas, kuidas ta läks Zuikode juurde ajakirjanduslikku eksperimenti tegema ja tegutses pelgalt ajakirjanikuna. "Ma astusin sisse avatud uksest, ma ei tunginud kuhugi sisse," sõnas ta ja lisas, et ajakirjanduslik eksperiment on levinud vorm. Lust tõi näiteks, et seda on tehtud varemgi, näiteks autojuhilubade ostmise kahtluse korral. "Ma väljusin sealt korterist väga kiiresti veel enne, kui Zuiko üldse palus kellelgi lahkuda," ütles Lust.

"Tuleb välja, et politsei jaoks on ajakirjaniku kontroll-ost või käik pettus. Aga Tartu Ülikoolis õpetatakse, et ajakirjanduslikud eksperimendid on levinud ning kui see on õigustatud ja avalik huvi on olemas, ei näe ma, et oleksin toime pannud pettuse. Ma lihtsalt uurisin, kas info vastab tõele," sõnas Lust.

"See pole pettus, kui ajakirjanik läheb info tõestamiseks seda juttu kontrollima," on Lust kindel. "Mina tunnen, et olen olnud lihtsalt ajakirjanik," sõnas ta lõpetuseks.