GEORGE MICHAELi kontserdil Helsingis sai kinnitust vana tõsiasi. Küpsed naised on geide parimad sõbrad. Soome Paulad said oma ustavust avaldada. Tähe Euroopa-turnee jätkus Moskvas ja Kiievis, Piretid-Maretid Eestis jäid paraku girls nighti-võimaluseta!
Tallinnas käis noorte laulu-tantsupidu. Helsingis olid samal nädalavahetusel väljakud-pargid karvaste ja suleliste päralt. Nahk, needid ja põrnikamustaks värvitud juuksed. Ning vikerkaarevärvid. Kõrvuti toimusid heavymetali rahva iga-aastane Tuska-festival ja geide Pride-paraad. Hartwall Arenale jõudes aga, üllatus küll, ei silma suuremat ei üht ega teist rahvast! Siia kogunes kolmanda rahva pidu — meeleheitel koduperenaiste meeleavaldus.
Niisiis Georg Michaeli lavategevuse veerandsada aastat märkiv, juba sügisel alanud maailmaturnee on otsaga Helsingis. George’i juubelikogumik «25LIVE» jaotas laulud kolmele plaadile: for feet, for love, for loyal ones. Jalgadele, armastusele, lojaalsetele. Kahe esimese tarve seletust ei vaja. Helsingis sai silmanähtavaks ka kolmas alaliik: jaaniajal 45aastaseks saanud George’ile kõige ustavam publik on temaga koos keskikka küpsenud naised. Need, kes mäletavad laulja karjääri käima lükanud 1980ndate alguse poisteduot WHAM!.
No kids, no hardcore gays, no machomen, only nice husbands! Ainult need pereisad, kas alati valmis naisega kaasa vantsima, peaasi et ei tõuseks peretüli. Nii et enamalt jaolt on Paulad välja tulnud sõbrannadega. Nagu 25 aastat tagasi, kui WHAM!i hitid neid diskodel mehele hullutasid.
Piletitel seisis: Arena uksed avatakse kell 17. Ei märkigi sellest, mis kell Georg lavale tuleb ja kas keegi teda ette soojendab… Nii et kella kaheksaks vonklevad Hartwallis kümnete meetrite pikkused järjekorrad naiste WC-de uste taga.
Aga kui juba George, siis tuleb mõistagi külastada ka meeste tualetti...!
Uksel vaidlevad kolm soome bravuuritari. «No minä menen kyllä!» kiidab üks, jalad ristis. «Et sinä voi!» manitseb teine. Kolmas lepitab: «Tehdään niin kun 20 vuotta sitten!» Ja sees nad kolmekesi olidki. Mehed ehmatavad pissuaaridest eemale ning võtavad leplikult samuti järjekorda väheste kabiinide taha.
19.25 Pissitatud Paulad kogunevad saali. 13 000 tribüünikohta on täis, võetud on ka kõva kaks kolmandikku parteri seisuplatsidest. Valjuhääldist kütab meeleolu, üllatus küll, Bob Marley. Esimesed kärsitud ovatsioonihood ning katsed käivitada tribüünidel ringlainetust.
19.35 Lainetus saavutab täiusliku üksmeele. Pluss ennekuulmatult nõudlik jalgade trampimine. Nagu karjus Mervi Nügase-Mattist vändatud mängufilmis, kui nokas suusakuninga oma koju viis: «Housut pois!»
Georgi publik on leplikum: «Ei oo kiirettä!» vahetavad George’i Paulad isekeskis juba nüüd kogu piletiraha eest rahulolevaid pilke: kui juba, siis juba, nad pole kehvemad oma meestest jäähokivõistlustel!
19.45. Saal pimeneb. Kõlaritest voogav sümfooniline võidumarss mattub laeni tõusvasse huilgamisse. Hiigelekraanil süttib tähesadu ja pöörlev diskomaakera. Helendavast sügavusest astub välja tumedas ülikonnas siluett — maailma erilisemaid meeshääli — äravahetamatul jõnksuval diskokõnnakul. Tulikiri HERE I AM (waiting to meet you). Ballaadliku avamängu otsa lahvatab kohe Michaeli funky tippmark FASTLOVE. Ekraanil pulseerib arterite ahelais hiigelsüda. Ja ägedamad Paulad on tribüünidel tantsuks püsti. Ja nii edasi, vaheldumisi ballaade ja diskot.
Aga vanameistri selja taha ei tantsisklegi abiks musklis poisse (nagu Tallinnas nähtud Pet Shop Boysi kontserdil). Mustanahalised taustalauljadki ei rebi end esile, vaid jämmivad mõnuga maestro selja taga, nagu nähtud ka George’i MTV unplugged kontserdilt.
Ka bändi kümmekond pillimeest pole esile valgustatud, vaid teevad oma meisterlikke soolosid tagaplaanil, kolmekorruselisel metallkarkassil.
TOO FUNKY ja FATHER FIGURE võtavad sipelgad seljale. Siis aga tagasi päris algusse. George tunneb oma publikut. Aastasse 1984: EVERYTHING SHE WANTS. Ja nagu üks mees on kõik Paulad püsti!
Ja plaks, PRAYING FOR TIME. Ümberlülitus ballaadile, seekord tühjadest pihkudest. Hiigelekraanil loojub päike sillerdavasse mereribasse. Istet võtnud Pauladele meenuvad oma mehed: kes paneb pea õlale, kes pistab käe pilku.
Siis ilutulestik ja STAR PEOPLE. Ja vunki edasi kruvides SHOOT THE DOG. Videoanimatsiooni pilast tuttavad Bush ja Blair paisuvad laval tohututeks õhupallideks. «Good puppy, good puppy…» Briti värvides kutsu imeb kuulekalt sigariga Onu Sami trääsa. Paulad on jälle meeste vahelt üle ühe püsti. Pereisad taovad heade kutsudena istudes käsi kokku.
20.45 Vaheaeg. Kordub WC-vaatemäng.
21.15 Teise poole lahvatabki sisse politseivormis OUTSIDE. George’i kurikuulsale WC-afäärile järgnenud eneseirooniline laul/video, millega ta oma kaotuse võiduks mängiks. Otsa svingilikult mõnus SPINNING THE WHEEL, ekraanil kuldajastu kaadrid-(gei)ikoonid: Liz Taylor, Marilyn, Kennedyd, Grace Kelly. Edasi tava- ehk ebastandardseid «iludusi» välja minema julgustav marss FLAWLESS, taas (eneseiroonilise) sõnumiga: oled absoluutselt veatu! See töötab Paulade peal. Ei morjenda ka see, kui nende meesiidol seepeale kaks laulu oma meestele pühendatuna välja kuulutab. JESUS TO A CHILD aidsi surnud Anselmole ning AMERICAN ANGEL nüüdsele elukaaslasele Kennyle.
22.30 Sekka lubab George endale ka paar viimase albumi keerukamat lugu, millest Paulad end suuremat segada ei lase. Aga see «viga» saab kähku parandatud. Noorpõlve FAITH ja BABY, I’M YOUR MAN — ja nad on uuesti püsti. Ekraanil vanast videost toonase George’i kaubamärgid: nahktagi, lõhkistes teksades sääred ja rütmi taguvad terava ninaga kingad. Vaheldumisi halastamatult, aga häbenematult suured plaanid George’ist nüüd ja 25 aastat tagasi. Aga juba söandavad ka pereisad tantsima tõusta!
22.45 A, B, C… Georg jaotab publiku kolmeks ja õpetab kätte partiid: Kellele la-la-laa, kellele jee-jee-jee. Ikka algusaastate THE EDGE OF HEAVEN ja 99 protsenti saalist on püsti. Nii üksmeelsest ühislaulmist pole näinud vist Eesti parimad laulupeodki!
Lisapalu nõudvat ovatsiooni ei pea GM häbenema. Mõistagi jällegi nooruse leivanumbrid CARELESS WHISPER ning FREEDOM. USA saab Georgilt veel ühe paugu: vaatemängulembese publiku rõõmuks paisub lavale veel üks monstrum-õhupall — Ameerika vabaduse sümbol!
George tänab lojaalsuse eest: «Take care!» Lehvitab konkreetselt ja läinud ta ongi.
23.20 Õnnelike Paulade rongkäik voolab õhetades ja muljeid sädistades Pasila rongijaama perroonidele. Üks soome pereisa, õllekõht WHAM!i aegade lillelisse särki-pükstesse mahutatud, õhkab sekka: «Se oli parempi kuin osasin arvailla!» Teisal kiidab noorpaula: «Ei muuta kun sikaihanaa — naiset kiljuivät koko ajaan!»
Sekka kostab ka eestikeelseid muljeid. «Ei, ma ei ütle halvasti,» poetab üks varavana Piret piredalt. «Aga no ei olnud enam seda… välimust. Ei näe enam nii seksi välja kui vanades videotes!»
Järgmisel päeval kirjutavad Soome lehed: «Parim kontsert, mis Hartwallil üldse kuuldud-nähtud!» Seekord isegi mitte kriimu ridagi sellest, kas George Michael ka Helsingis parki-tualetti külastas…!
