GWYNETH PALTROW paneb koduperenaiseameti maha, et lüüa taas kinolinal särama.
Sestsaadik, kui Gwyneth Paltrow (35) end tööst vabaks võttis ja laste kasvatamisele pühendus, on Hollywoodis haigutanud temasuurune auk. Nüüd on tütar Apple nelja-aastane ja poeg Moses kaheaastane ning Gwyneth on valmis tõestama, et noorelt võidetud Oscar ei ole veel tema tipp. Ta usub, et uus film «Raudmees» (Iron Man) on kõigest tema uue tulemise algus.
Oli aeg, kui Gwyneth oli tabloidide lemmik. Ta käis kohtamas Brad Pitti ja Ben Affleckiga ning lõi laineid moeajakirjades. Siis abiellus ta ansambli Coldplay laulja Chris Martiniga, sünnitas lapsed ja hakkas kõmuajakirjandust vältima — mis polegi nii kerge, kui su parim sõbranna on Madonna.
Gwyneth ja Chris elavad Londoni Belsize Parkis, majas, mille nad ostsid seitsme miljoni dollari eest Kate Winsletilt. Paar annab oma parima, et mitte tähelepanu keskpunkti sattuda. Punasel vaibal poseerib Gwyneth alati üksi — Chris tuleb peole tagaukse kaudu. «Ma loodan, et see paparatsovärk jätkub samas vaimus, huvitudes vähem sellistest inimestest nagu mina ning rohkem Nicole Richie’st, kes on muuseas väga hea riietuja,» räägib Gwyneth. «Ta on superarmas. See on ainult õiglane, kui meediatähelepanu langeb osaks neile, kes seda vajavad ja taotlevad.»
Gwyneth ei varja, et tal oli periood, kui ta lõi oma valitud ametis kahtlema. «Kõik, mida ma saavutada tahtsin, olin ma saavutanud,» ütleb ta. «Ma ei kuulu nende inimeste sekka, kes muudkui latti tõstavad. Kas ma peaksin ütlema, et minust saab kõige suurem filmistaar, kes kunagi on elanud? Ma ei taha seda öelda.»
Kui näitlejatar 2002. aastal ootamatult oma isa kaotas, otsustas ta proovida teistsugust elustiili. Ta pühendus jäägitult perele. «Miski pole parem kui aeg, mis möödub mu tütre Apple’i seltsis,» õhkab ta. «Ta on vapustav. Ta on õnnelik ja hästi kohanev inimene. Vaatan oma eakaaslasi ja mõtlen: Ei, te olete kõigest valesti aru saanud. Nad peaksid lapsi sünnitama ja õnnelikud olema. Nad ei peaks end laskma sellesse Hollywoodi värki sisse imeda.»
Oled pikka aega rambivalgusest eemal olnud. Tekkis tunne, et sa ei tulegi tagasi...
Ma ei teadnud ise ka, kas tulen või mitte. Tahtsin näha, kas suudan seda, ja tulingi tagasi. Põhimõtteliselt süttis tuli minus uuesti, kui mu poeg Moses sai kuuekuuseks. Mõtlesin, et ma ei saa kohe tööle minna, sest Moses peab minu käest saama vähemalt aasta. Otsustasin, et kui keegi minuga aasta jooksul ühendust võtab ja pakub midagi, mis on lõbus ja pole liiga raske, lähen tagasi tööle. Täpselt selline film oli «Raudmees».
Nii et sul olid omad nõudmised.
Antud juhul olid, sest ma teadsin, et kui lähen tagasi tööle tegema midagi rasket, kus ma pean olema igas stseenis, on see mulle liiga suur šokk. Ja mu lapsed oleksid küsinud: «Kuhu sa kadusid?»
Mis on emaduse juures parim?
Parim on andmine. See rikastab su elu kõige hämmastavamal viisil. Lapsed on andnud mulle tõelise elu. Ma ei tunne end kunagi üksildasena, ma ei tunne enam, et ma ei tea, mis mu eesmärk on.
Kas sa tundsid nii varem, kui olid Oscari-võitjast näitlejatar, kel on armastav abikaasa ja terve maailm jalge ees?
Jah, ma olin endale pea p***e pistnud!
Kuuldavasti on sul plaanis veel lapsi saada — kuus, kui täpne olla.
Kuus oleks pisut rohkem, kui ma taluda suudan. Tegelikult ma ei tea. Alguses arvasin, et olgu, jäägu nii, olen sellega ühel pool. Mingil juhul ei taha ma rohkem lapsi. Siis sai mu poeg kaheaastaseks ja see on kõige isuäratavam vanus. Hakkasin mõtlema, et ma ei taha, et ta jääks mu viimaseks kaheaastaseks. Võib-olla saan ühe veel. Ma ei tea. Eks me näe, kuidas läheb.
Laste sünd on muidugi rõõm, kuid kas Hollywoodist eemal oli muidu ka hea olla?
Minus toimusid kummalised muutused. Tegin kõvasti tööd ja põlesin läbi. Ma ei taibanud, et võin öelda: «Ma ei taha enam töötada.» Siis suri mu isa. Ja sündis mu tütar. Mu elu pöörati pea peale. Hakkasin kõigele teistmoodi vaatama. Sain aru, et tahan elukvaliteeti, mitte -kvantiteeti. Tahtsin olla hea inimene oma lastele. Mu prioriteedid muutusid. Kui tundsin vajadust tagasi minna, hakkasin mõtlema, mida see tähendab. Kuidas ma seda teen? Ja siis tekkisid mul selle töötamisvajaduse pärast süümepiinad.
Su ema Blythe Danner kasvatas sind töötades.
Jah, ja ta sai suurepäraselt hakkama. Ma ei ole ka täielikult läbi kukkunud. Õnneks oli see film nagu minu jaoks loodud, sest ma pidin töötama vaid kahel-kolmel päeval nädalas. Ja tööajad olid naljakad. See toimis nii hästi. Võisin Apple’i lasteaeda viia ja pärast talle järele minna.
Teil Chrisiga on olnud paparatsodega probleeme. Kas see on nüüd, kui sul on lapsed, veelgi häirivam?
Inglismaal tehakse laste näod fotodel uduseks. See samm näitab lugupidamist ja aitab lapsi kaitsta. Mulle ei meeldi, kui inimesed mu tütre ära tunnevad. Püüan oma elu nii igavaks teha kui võimalik, vähemalt väliselt.
Kas Apple teab, et tema ema on kuulus?
Tal pole õrna aimugi. Ta küsis ükspäev: «Miks need paparatsod seal on? Miks nad meist pilti teevad?» Ta ei saa mitte midagi aru.
Kes on olnud sinu elu raudmees — tugev mees, kellele alt üles vaadata?
Mu isa loomulikult. Ma räägin temaga iga päev, kuigi ta suri mul kätte ära. Ta on ikka minuga. Ma ammutan temalt ikka veel jõudu. Aga ka mu vend. Mu abikaasa. Mul on vedanud, mind ümbritsevad tõeliselt suured ja kvaliteetsed mehed.
Oled tükk aega Inglismaal elanud, kuid sul on endiselt Ameerika aktsent — erinevalt Madonnast.
Ongi nii või? Ei, mina olen endiselt Californiast pärit.
Kas sa ei kuule Madonna aktsenti, kui sa temaga suhtled?
Kui ma temaga räägin, ei kuule ma seda.
Mis tunne on olla tema parim sõbranna?
Ta on suurepärane naine. Ta on väga tark. Meil on koos lõbus. Ta töötab rohkem kui keegi teine.
Ta on siis väga sinu moodi...
Jah, see on meil ühine, ja me mõlemad oleme avaliku elu tegelased. Me mõlemad oleme perfektsionistid.
