Fašistliku diktaatori hauakambrisse on jäetud kümneid tuhandeid kirju, kus palutakse Mussolini abi tervise-, armu- ja rahaasjus ja isegi jalgpallimeeskonna toetuseks.

“Paljud neist inimestest näevad Mussolinis peaaegu jumalust, pühakut, kes suudab neid veel teispoolsusestki aidata,” kommenteerib ajakirjanik Roberto Zoli, kes on kogunud umbes 2500 sellist kirja raamatusse “Ma kirjutasin Mussolinile”.

Kirjad võivad olla näiteks sellised: “Palun, las ma leian uue töökoha”, või ka sellised: “Duce, miks, oh miks võitis Lazio selle matši?”.

Zoli luges nii neid kirju, mida Mussolinile toodi esimesel viiel aastal pärast seda, kui ta surnukeha 1957. aastal kodulinna Predappio perekonnarahulasse toodi, kui ka 1997.-2001. aastal toodud läkitusi. Nende kahe perioodi vahel on suur erinevus, leidis ta.

“Esimesed külastajad vandusid Ducele truudust või tõotasid tema eest kätte maksta.” Nad kirjutasid näiteks: “Ma kuuletusin sulle, kui sa olid elus, ja kaitsen sinu mälestust” ja “Sa lahkusid meist liiga vara”.

Kuid pärast järgmisi aastakümneid, mil peaaegu kõik itaallased diktaatorile selja pöörasid, on viimasel kümnendil taas tema vastu huvi tekkinud ja hauakambrit külastavad kümned tuhanded inimesed. Uuemad kirjad on juba lausa palvesarnased ja näitavad, et paljud külastajad peavad teda pigem folkloorseks tegelaseks kui poliitiliseks liidriks, ütleb Zoli.

“Duce, saada (asepeaministrile ja Rahvusalliansi juhile Gianfranco) Finile taevast inspiratsiooni. Ta hakkab liiga pehmeks muutuma,” kõlas üks kiri.

Mussolini valitses Itaaliat raudse käega 1922.-1943. aastani. Tema 1938. aasta antisemiitlike seaduste tagajärjel tapeti natslikes koonduslaagrites 5910 itaalia juuti.