HALLE BERRY teeb ajalugu – ta on esimene näitlejatar, kes astub Bondi-filmis üles Oscari-võitjana.
#p2v# Filmimaailma prestiizhikaim ja ihaldusväärseim auhind tabas Halle Berry’t (34) täpselt siis, kui Bondi-filmi Die Another Day («Surra veel üks päev») võtted olid poole peale jõudnud. Enne kui ta ehmatusest toibuda jõudis, oli ta võtetel tagasi ja jätkas sealt, kus pooleli jäi.
«Arvan, et see annab kullale vaid sära juurde,» naerab ta. «Ma naudin Bondi-tüdrukuks olemist.»
Halle arvates on Bondi-tüdrukud aegade jooksul kõvasti arenenud. «Mulle meeldib see, et Jinx (Halle tegelaskuju — toim) on uus tase Bondi-tüdrukute arengus,» ütleb ta. «Iga aastaga muutuvad nad tugevamaks, targemaks, Bondiga võrdsemaks.»
Kas su jalad on tänavu maad puutunud?
Mitte kauaks. Selline tunne on, nagu oleks mingi võimas laine mind kaasa haaranud. Ammu enne Oscarit tekkis mul eriline tunne: Monster’s Ball («Koletise ball», film, mille eest Halle Oscari sai — toim) võeti nii hästi vastu ja ma teadsin, et järgmisena tuleb Bond. See kõik hakkas tunduma kuidagi… suur. Nagu oleks juhtumas midagi tõeliselt toredat.
«Koletise ball» oli intensiivne, Bond oli…
Lõbus! Mida muud veel tahta? Sellepärast see amet ju valitaksegi. Sa teed midagi kunsti nimel, ja siis sa annad lihtsalt jalaga tagumikku. Ma kasvasin Bondi peal üles. Olla osa sellest 40 aasta vanusest fenomenist… Ma tunnen end rahuldatuna. #p3p#
Kuidas see Bondi-kogemus siis tundub?
See on nagu seismine keset hästiõlitatud, hästihäälestatud masinat. Produtsent Barbara Broccoli on võimekas ärinaine, aga kui sa oled haige, tuleb ta sinu juurde ja põetab sind. Sellist asja juba Hollywoodis ei juhtu.
Oli see füüsiliselt raske?
Mitte eriti, aga oli üks asi, mida ma teha ei suutnud. Me pidime koos Pierce Brosnaniga liikuva lennuki kõrval jooksma ja mulle tõesti tundus, et see lennuk ei liigu kiiresti. Aga iga kord jättis Pierce mind tolmupilve maha. Ta püüdis selle üle mitte liiga uhke olla.
Minust vist sprinterit ikka ei saa, olen rohkem kaugushüppaja.
See käib ka sinu karjääri kohta. Sa oled suutnud kassafilme segada lihavamate rollidega. Kas see on olnud plaanipärane?
Need on olnud teadlikud valikud. Tänu sellele ei saa nad mulle mingit kindlat tüpaa¯i pähe määrida. Ja värvilise näitlejatarina on olnud vaja endale teed rajada. Ma olen pidanud olema loomingulisem kui teised.
Oli sul Bondi-tüdrukuks saamisel mingeid kõhklusi?
On olnud Bondi-naisi, kes on mulle meeldinud, ja on olnud selliseid, kellest ma pole hoolinud. Lugesin stsenaariumi hoolega ja olin rahul, et Jinx on midagi enamat kui silmailu.
Sul on ju ka Oscar.
See annab teatud võimu, umbes viieks minutiks. Praegu saan igaühe endale telefoni otsa, nii et ma pean seda ära kasutama. Hea on see, et tänu Oscarile peetakse mu tööst rohkem lugu, see on toonud mulle ka rohkem võimalusi.
Kas sa ei kahetse seda nutust kõnet?
Miks ma ei võinud küll väärikam olla? Miks ma ei võinud olla nagu Denzel? Olin lihtsalt niivõrd šokeeritud. Harjutasin parajasti suuremeelset naeratust, mida manada näole siis, kui minu nime välja ei hõigata. Kui ma seal seisin ja hingeldasin, kuulsin korraga Russell Crowe häält, mis ütles: «Hinga, sõber. Lihtsalt hinga!»
Kas sa arvad endiselt, et see tähistas Hollywoodi mustade näitlejate jaoks mingit murrangut?
Ma arvan, et see oli märkimisväärne edasiminek, aga ma pean olema realistlik: minu võit ei muuda Hollywoodi üleöö. Aga see inspireeris teisi naisi, teisi värvilisi unistama, lootma ja uskuma, et see, mida nad teha püüavad, võib saada reaalsuseks. Me võime üle saada piirangutest, mida ühiskond meile peale surub. Need inspireeritud südamed püüavad, ja kunagi ka muudavad Hollywoodi. Seda ei juhtunud 74 aastat, ja siis see korraga juhtus. Kõik on võimalik.
Tänu Oscarile on kasvanud huvi ka sinu eraelu vastu.
Millegipärast on see huvi alati olemas olnud. Ma kohe olen sedasorti inimene, kes satub kõmulehtedesse. Ma ei tea, miks. Mina seda igatahes esile ei kutsu. Ma valetaksin, kui ütleksin, et see mind ei häiri.#p4#
Kas sulle ei tundu, et oled pidanud elus paljust üle olema?
Mitte rohkem kui keegi teine. Paljudel on läinud veelgi hullemini. Mulle ei meeldi, kui minu lugu kujutatakse kui mingit võitlust võimatuga. Mäletan, et kui me koos õega ema hoole all üles kasvasime — isa meil ei olnud —, olime õnnelikud. Meie elu ei olnud idülliline, olime päris vaesed. Aga halvaks läks meie elu alles siis, kui isa meie juurde tagasi tuli.
Ta oli alkohoolik?
Jah, ja ta peksis meid. Ta oli meiega ainult aasta, aga see oli mu elu halvim aasta. Olin kümneaastane, täpselt nii vana, kui on mu tütar India (India on tegelikult Halle abikaasa Eric Benet’ tütar, kelle Halle adopteeris — toim), ja alles hakkasin oma kestast välja tulema, teismeeale lähenema. See on aeg, kui sul hakkab kujunema oma arvamus. Aga hirm, mida ta meisse sisendas, uhtus selle kõik välja.
Aga sa rabelesid sellest välja.
Ma olen alati teadnud, et elu on midagi enamat kui mu oma tagaaed. Maailm huvitas mind, ma unistasin, lugesin, vaatasin televiisorit. Ma ei käinud eriti kinos, sest meil lihtsalt polnud raha. Aga ma kartsin kõige rohkem seda, et mul tuleb elada ja surra Clevelandis. Otsustasin, et mul peab olema teistsugune saatus. Näitlemine oli minu pilet sellest maailmast välja.
Räägitakse, et sul on seljataga vägivaldne suhe.
Ma ei tea. Ma ei usu, et mu suhted erinevad millegi poolest kõigist teistest suhetest. Ma tean, et see on võitlus. Tegelikult on see isegi midagi enamat, see on püüd saavutada võimatut. Jumal tegi meiega rumalat nalja, kui ta ütles, et mees ja naine peavad olema nagu üks. Igaüks, kes on selle poole püüelnud, on saanud tunda seda valu mis mina. Ma hakkan juba mõtlema, et see ei ole loomulik.
Kas sa usud abielusse?
Täielikult. Lapsena unistasin, et minu prints tuleb valgel hobusel ja sealtpeale elan ma õnnelikult. Ma arvan, et see unistus on teinud mulle rohkem halba kui mu isa. See unistus vangistas mind ja ajas mind segadusse läbi mu 20ndate eluaastate, sest kui ma avastasin, et see ei ole nii, arvasin, et see on minu süü.
Su lahutus (esimesest abikaasast pesapallur David Justice’ist — toim) oli vist raske?
See ei meeldinud mulle. Ma pidasin seda läbikukkumiseks. Kuigi praegu tundub, et see on üks paremaid asju, mis minuga on juhtunud. Ma tõesti arvan, et nüüd olen teinud parema valiku ja leidnud inimese, kes tuleb koos minuga läbi kõigest, mida elu meie teele heidab. Mina olen valmis, ja ma loodan, et ka Eric on valmis.
Ometi kirjutavad kõmulehed Ericu arvukatest armuafääridest.
Ma ei tahaks seda kommenteerida. See kõik on kõmulehtede väljamõeldis. Me oleme vägagi koos ja meil mõlemal on kaugeleulatuvad plaanid.
Kas sa lapsendasid Ericu tütre India?
Jah, sest tema ema suri, kui ta oli imik. Emadus on rõõm, eriti kui oled hullemast ajast ilma jäänud. India tuli minu juurde, kui ta oli viieaastane, ma jäin mähkmevahetusest ilma. Ma olen väga hoolas ema, sest midagi muud ma olla ei saa. Isegi mu isa, kes pööras mulle selja, on ikka mu isa, kus iganes ta ka ei oleks. Ma ootan isegi India teismeiga, kõiki neid jonnituure ja uksepaugutamisi, sest siis vajab ta mind kõige enam. Kuigi ta ise ei saa sellest aru.
Räägitakse, et sa oled rase.
Mis te arvate? (Patsutab oma pannkoogilamedat kõhtu.) Ja näen sealjuures päris hea välja, või mis? Ma tahaksin küll paari last, aga nad ei pea kohe tulema.
Kas raha on su elustiili muutnud?
Ei. Ma olen kõva säästja. Mul pole kunagi vajadust kulutada, kindlustunne on kõige tähtsam. Mu suurim nõrkus on juveelid. Ma ehitan maja, aga see on ainult praktiline tegu. Mul oli üks maja, enne kui Eric ja India mu ellu tulid, aga see jäi meile liiga väikeseks. Meil polnud külalistetuba, polnud kohta, kuhu külalisi magama panna.
Kas sa oled kodune inimene?
Olen küll. Ma võin ju esilinastustel käia, kui mina või mu sõbrad oleme selles filmis, aga mulle meeldib toit koju tellida ja õhtuid muusikat kuulates veeta. Eric ja India on kõvad lauljad, ja Eric oskab mängida kõiki muusikainstrumente siin taeva all.
Kas sa käid trennis?
Ma olen diabeetik. Kümme aastat tagasi hakkasin trennis käima, et võõrutada end insuliinist. See asi on korraldatav senikaua, kui sa sööd õigesti ja hoolitsed enda eest. Praegu käin trennis võib-olla kolm korda nädalas.
Kas sul on palju kuulsaid sõpru?
Ei ole. Mu tõelised sõbrannad on inimesed, keda ma tunnen Clevelandi päevilt ja kes elavad nüüd Los Angeleses. Ma tunnen Warren Beatty’t ja Oprah Winfrey’d, aga nemad ei ela siinkandis, nii et meil käib tihe meilivahetus. Aga sõbrannadele korraldan õhtusööke.
Mis edasi saab?
Ma olen väga rahul sellega, kuidas mu elu on kujunemas. Nüüd tundub, et kõik, mis mul on, on minu ja keegi ei saa seda ära võtta. Nii paljud Oscari-võitjad on langenud unustusse, tundub, et see oli nende elu tipphetk. Minu elu on alles algamas.
