Halvatud tüdruku ränk aasta - kuidas säilitada rõõm?
"See aasta on olnud täis muutuseid ja pidevat võitlust säilitada mingigi positiivne meel. Vahel kaob lootus täiesti ära. Sügisel oli aeg, kui Kätlin oli vahetpidamata kurb," räägib halvatud tüdruku Kätlin Pillai ema Leila Publikule mööduvast aastast.
Publik on Kätlin Pillai elust kirjutanud mitu artiklit. Esimene lugu "Halvatud tüdruku elu täis pisikesi imesid" ilmus Kätlinist täpselt kaks aastat tagasi. Toona rääkis Kätlin, et igatseb endale sõpru ja rikki läinud arvuti asemele uut.
Tänu Delfi lugejate lahketele annetustele õnnestus Kätlinil saada kokku nii suur summa, et ta sai endale arvuti ja tänu internetile ka ohtralt sõpru. Mõned neist on Kätliniga ühenduses ka täna.
"Just Facebookist leidis ta enda jaoks gooti stiili ja nüüd on meil suur vaimustus peal," muheleb ema.
Kätlin teinud äsja pika nimekirja, mida ta endale soovib. "Tänu internetipoodidele on Kätul võimalus ringi surfata ja endale igasugu asju himustada. Kätlin soovis Hirlpharaka poest endale pealuuga sõrmust, T-särke ja võrkkindaid. Ma ikka manitsen teda," ohkab Leila.
Lahkumine Lastehaiglast
Kätlini kõige suurem sõber on tema ema Leila, kelle elu möödub enamasti haiglas. "Kätu tahab, et emme oleks kogu aeg temaga, kuid kahjuks ei ole see ju võimalik. Ka uues haiglas on uus kord ja ma ei saa enam Kätlini juures ööbida, mis teeb ta väga närviliseks ja siis jälle päris kurvaks."
Selle aasta tähtsündmuseks sai Kätlini jaoks tõdemus, et ta peab oma pikaaegsest kodust, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastehaiglast välja kolima. Toodi ta haiglasse pärast ränka õnnetust 3aastasena - 25. augustil 1995 tõmbas punaseid sandaale kandev Kätu teel lasteaeda emme käest lahti ja jooksis otse maadleja Helger Halliku juhitud auto ette. Pärast traagilist õnnetust vajus Kätu neljaks kuuks koomasse ja avas uuesti silmad 24. detsembril.
Pärast õnnetust jäi Kätlini koduks lastehaigla, kus ta elas 16 aastat hingamisaparaadi all. Sel aastal pidi nüüd juba 19aastane Kätlin vanast kodust välja kolima. "Nüüd on ta täisealine ja tema uueks elukohaks sai alates oktoobri lõpust Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik," räägib ema.
Kätlini palat on esimesel korrusel ja ta hakkab vaikselt sealse korraga kohanema. Kõige raskem on leppida sellega, et kui Lastehaiglas sai ema Leila Kätlinile öösel seltsiks olla, siis uues haiglas on uus kord. Ema saab olla tütre juures õhtuni, läheb siis koju ja hommikul kella kaheksa paiku tuleb taas Kätu juurde tagasi.
Paaniline hirm hoiab üleval
"Kahjuks on seoses uue haigla korraga Kätlin nüüd sageli terve öö üleval. Tal on paaniline hirm, et tema hingamispulk kukub maha (seda on varem korra juhtunud) ja siis on vaja kõigest minutit ning ta sureb."
Nii on Kätlin tihti öösiti üleval ja muretseb, et midagi juhtub. "Temast on saanud ööloom ja päeval ta magab," kirjeldab ema tütre olukorda.
Teine asi, mis teeb Leila Pillaile muret, on see, et uues haiglas on toidu soojendamine väga raske. "Lastehaiglas oli meil palatis mikrolaineahi, kus saime Kätu toidu millal tahes ära soojendada. Aga uude haiglasse vana mikrolaineahju ei lubatud. Haiglatoitu ta ei söö. Kuid nüüd sõltume sellest, millal meie toit haiglas ära soojendatakse. Tihti on Kätlinil selleks ajaks isu juba ära läinud."
Ka toitu, mis peab olema külmas, hoiab Leila praegu palati akna all, sest neil pole väikest külmikut. "Aga ma ei tea, mis saab suvel."
Leila ütleb, et Kätlinile on kõige raskem see, et uued õed ei oska veel valutult teha aspireerimist (röga puhastamine) ja see on suur valupunkt.
"Uues haiglas seotakse tema lamatisi väga hoolikalt ja õed on toredad," kiidab ema. Kuid Kätlinile on kõik veel uus - ta on Kopsukliinikus olnud kõigest kaks kuud ja kaks päeva.
VAATA FOTOSID Kätu uuest elukohast:
Jõululaupäev möödus üksi
Kätlini jaoks on alati parim jõulukink see, kui ema on tema juures. Sel aastal läks aga teisti - Kätlini ema läks jõululaupäevaks oma emale külla. Leila näeb oma Aegviidus elavat eakat ema väga harva. "Ma pean ennast kuidagi jagama."
Leila käib müüjana tööl vaid kaks korda nädalas ja ülejäänud päevad veedab ta tütre juures.
Jõululaupäeval oligi Kätu haiglas päris üksinda. Sõpru tal ei käinud ja ema oli ära.
"Täna on parem päev. Ma olen jälle Kätu juures ja meil käis külaline, kes tõi Kätule kingiks ühe õudusfilmi. Sõber jäi Kätu juurde koguni kolmeks tunniks ja nad said rääkida," rõõmustab Leila.
Kui varem on ema kiitnud just Kätlini kannatlikkust, siis seekord ütleb ta, et tütar on kärsituks muutunud. "Vahest tundub, et kannatlikkus on otsa saanud."
Kui Sa soovid aidata Kätlinil saada palatisse pisikest mikrolaineahju ja väikest külmikut, tee väike annetus kontole: 10010645309010, Kätlin Pillai, märgusõna: AHI JA KÜLMIK
