Hanna Martinson andis endale olulise lubaduse: tahan, et sellest saaks mu elustiil
„Võtsin vastu nädalase väljakutse, et vaadata 7 päeva eriti kriitiliselt üle kõik see, mida oma toidukorvi pistan ja et see kõik ka lõpuni tarbitud saaks,“ kirjutab Hanna. „Muidugi on mu eesmärk olla vastutustundlik tarbija mitte vaid 7 päeva, vaid tahan, et sellest saaks minu elustiil. Pean end keskmisest keskkonnasõbralikumaks inimeseks, aga saan aru, et mul on veel pikk maa minna.“
„Tegelikult tundub veider, et pean endaga tegema nii-öelda pakti, et “ma ei viska toitu ära” — see peaks olema iseenesest mõistetav — aga ometi alati nii ei lähe,“ arutleb Hanna. „Õnneks on mul lapsest saadik vanemate poolt kaasa antud mentaliteet, et toitu ei raisata ja kõik, mille omale taldrikule tõstan, söön ka ära. Nüüd, juba aastaid iseseisva elu peal olles, tuleb kahjuks aga ette ka erandeid. Toidu söön taldriku pealt ära küll, kuid kolmandal päeval sama asi enam ei isuta.“
Hanna on märganud, et kuna süda ei luba veel söödavat toitu ära visata, siis ta ignoreerib külmkapis seda riiulit, kus on ootamas toit, mida ta ei plaani enam kasutada. „Ma lasen sellel halvaks minna, sest siis on südametunnistuse piinad väiksemad — see ju ei kõlba enam süüa! Wow, kuidas inimesed (loe: mina) suudavad oma käitumismustreid õigustada. Ilmselgelt pean õppima tegema õiges koguses süüa, et toit ei lõpetaks kraanikausi all olevas kapipimeduses. Meil on privileeg süüa end heast ja paremast silmini täis ning teha või tellida uus toit, kui kapis olev enam ei kõneta. Austan inimesi, kes on valmis astuma oma mugavast elust, isudest ja ihadest sammu edasi — see samm on alati paremuse poole ja tahan ka ise selline inimene olla.“
„Tarbime targalt“ grupiga saad liituda SIIN.
