Ta ütleb: “Meie vestlustest on jäänud hinge väga suur jälg. Nii Kätust, kuid ka tema emast. Kuigi Eestis on palju haigeid lapsi ja peresid, kellel on raske, väärib Kätlini ema Leila üht väärikat ematiitlit. Selleks, et au anda kogu nähtud vaeva eest, mis ta oma tütre heaks on teinud.”

Hannah kiidab Leilat, et naine pole raskes olukorras alla andnud. “Ja just nimelt Kätlin on tema ema edasipüüdlikkuse peegeldus. Kätlin on rõõmus ja positiivne, alati naeratav ja heas tujus. Ta on nagu väike ingel, kes otsustas siia ellu jääda, et näidata meile — tervetele ja tugevatele — et saatuse kiuste on võimalik hakkama saada… Kui tahad ja oskad, püüad ning usud.”

“Ma ei oska isegi arvata, kui raske on ühel emal, kelle laps elab juba 15 aastat haiglas. Et sa ei saa minna tema und valvama ja tema tekki sättima kõrvaltuppa, et sa ei saa teda viia koju. Kust tuleb selle ema jõud ja võime ikka edasi minna, kaotamata lootust — see ongi ema armastus. Üks suurim ja tugevaim.”