Tema noorem tütar Maria meenutab, et vähiga võidelnud isa tegi ravikuuri Magdaleena haiglas läbi ja valmistus juba tervena koju tulema, ent ühel viimastest öödest jättis õde akna lahti ja hommikuks oli Hardil täie mõõduga kopsupõletik, millest  ta enam välja ei tulnudki: "Kõik hullud tõved oli ta seljatanud ja lõpuks tuli alla vanduda ravitavasse haigusesse!"

Õhtulehele kirjeldab Maria, kuidas lapsepõlvest mäletab ta lakkamatut külalistevoolu ja pidevat suminat kodus: "Meile tuli keegi pudeliga külla kohe, kui normaalne inimene silmad lahti saab. Kohe valati see välja ning jalamaid läks maade ja muude maailma asjade arutamine lahti. Kohe pani ema pajad tulele. Ta armastas süüa teha ja kunagi polnud see tavaline näksimine, ikka läksid käiku rasked road."