Viiulibändi Violina kolm seksikat tähte Daana Ots, Käll Haarde ja Johanna Marie Ainomäe ohverdasid muusikaga tegelemisele oma lapsepõlve. Nüüd on aeg edu nautida!
Juuli lõpus põrutavad violiinad Daana (23), Käll (21) ja Johanna Marie (19) tuurile Itaaliasse, kus nad annavad suuremates linnades kümme kontserti. Daana on põnevil: «Olen varem korduvalt Itaalias käinud, aga vaatasin, et läheme minu jaoks külastamata jäänud kaunitesse kohtadesse nagu Sitsiilia ja Sardiinia. Tuleb leida aega ringi vaatamiseks, hotellis me ei passi. Me oleme aktiivsed tüdrukud ja sebime ringi!»
Tüdrukud naasid hiljuti esinemiselt Rhodosel, kus nad tantsitasid rahvast luksuslikus rannaklubis. «Esinesime öösel poole viiest – meil polegi varem nii varajasi esinemisi olnud. Kella kuue paiku võttis meid ette kohalik telekanal ja tegime pool tundi teleintervjuud keset möllu! Oli üllatav, et telekanal oli teinud enne meie kohta väga korraliku uurimustöö. Nad teadsid igat pisematki fakti meist. See oli kihvt!» räägib Käll. {poolik}
Kahetseda pole midagi Daana ohverdas viiulimängule pühendumise nimel kergejõustiku ja show-tantsu. «Mul tuli ühel hetkel langetada valik, kas tahan hakata tegema vägal heal tasemel sporti või tantsu või minna muusika peale,» ütleb Daana. «Tippspordis pead varem või hiljem otsad kokku tõmbama, aga muusikud võivad elu lõpuni õppida, areneda, katsetada. Tegin oma valiku, et saaksin rohkem aega viiulit mängida. Ma ei ole seda otsust kahetsenud. See on põnev ja lõputut õppimist täis tee.»
Edu magusaid vilju nopitakse pärast maratonettevalmistusi – viiuliõpingute nimel on juba plikapõlves loobutud mängutundidest sõpradega, et teha poognaharjutusi ka suvevaheajal vähemalt tunnike päevas. Käll meenutab: «Ega muud ei olnud, kui hommikul kooli, sealt muusikakooli, siis veel trenni või laulma, koju õppima ja magama. Sõpradeks said need, kes samuti muusikaga tegelesid.» Daana puhkeb naerma: «Vanematele hea soovitus – pange lapsed muusikakooli! Siis ei ole lastel aega lollusi teha ja käia nurga taga suitsu tõmbamas!»
Violina piigadest keegi suitsu ei tee. Käll tõdeb: «Oleme head tüdrukud, heas mõttes nohikud... No eks ole näha, et kui lõpuks kunagi vaba aega saab, kas teeb siis tasa teismelisena tegemata jäänud lollused.... Ehkki ma ei tunne, et oleksin millestki ilma jäänud, sest teistest minusugustest väikestest muusikutest sai mu sõpruskond, kellega näiteks koorireisidel käisime.» Kui Violina tüdrukud viiulid käest panevad, ei lõpe nende ühised ettevõtmised nagu kinokülastused, trennid ja söömaajad. «Me teeme kõike koos – nagu Bobi, Robi ja... Tobi!» muigab Daana.
Käll kihistab: «Jah, peamine on, et saaks pidevalt kokku sööma tulla. Hästi palju trenni peab tegema, et saaks hästi palju süüa!» «Meil suvevaheaega ei ole,» tõdeb Käll. Violina tüdrukud on juba harjunud oma viiuli-show’d ette kandma paikades nagu Hispaania ja Tai ega pea kuumades kohtades esinemist ägedamaks kui kodumaal. «Rand on ikka rand, palmid on ikka palmid,» kehitab Johanna õlgu. Enne suurt tuuri Itaalias üritavad nad end laadida koduste rüpes. «Meid on sel aastal õnnistatud eriti kuuma suvega. Tahaks sellest maksimumi võtta ja veeta napp vaba aeg koos oma pere ja sõpradega. Kevadel oli meil selleks väga vähe aega,» lausub Daana.
Tüdrukud tegid koolides eksameid, käisid Soomes tuuril ja lindistasid oma esimest plaati «Maagiline», kus löövad kaasa Birgit Õigemeel, G-Enka, Kene Vernik ja Rolf Junior. Kokkukasvanud kolmik «Peame ikka ohverdusi tegema vahel kooli ja vahel Violina arvel, aga siiani on kõik normaalselt hakkama saanud,» ütleb Daana, kes lõpetab järgmisel aastal muusikaakadeemia. Johanna sai tänavu Tallinna muusikakeskkooli lõputunnistuse ja Käll lõpetas Tallinna ülikoolis muusikateraapia eriala. Aga enne kui ta muusikaterapeudina töötades käpa valgeks saab ja ehk isegi oma praksise avab, peab ta juurde õppima. «Kindlasti on väga palju tulevikku muusikateraapia alal,» on Käll kindel. Tema loominguindu sütitavad ka joonistamine ja käsitöö.
«Kõige rohkem olen kõrvarõngaid meisterdanud. Neid on ostetud sadu paare ja nõudlusel ei tundu lõppu tulevat.» Kes teab, kuigi praegu taob Violina rauda ainult parema viiulimuusika nimel, ehk võtavad nad tulevikus end käsile ja teevad oma ehte- ja riidekollektsioonigi. Praegu visandavad tüdrukud oma esinemisrõivaste ideed paberile ja annavad teostamiseks õmblejale. «Rohkem efektseid riideid peaks tegema, nii on meile, aga ka publikule huvitavam,» leiab Daana. «Oleks tore, kui õnnestuks kogu maailm vallutada…» unistab Johanna.
Tüdrukud teavad, et selleks, et USAsse või Aasia riikidesse murda, tuleb sinna kolida – sest miks peaksid tahtma esinemispaigad teha metsikuid kulutusi Eestist artistide kohale ja tagasi lennutamiseks!? Euroopa lennutunnid ja -kulu on aga mõistlikud, ja säärane elukorraldus, et kodu jääb Eestisse, tüdrukutele meeldib. «Meil on väga hästi läinud, et meid ka oma kodumaal kuulda soovitakse,» sõnab Daana. Ka omapäi võõrsile elukooli saama ei kipu neist keegi. «Mujale elama minna on täiesti okei, kui sa ei tea, mida endaga peale hakata. Ostad üheotsapileti, õpid keeli ja näed maailma, kuni tekib selgus. Ja siis tuled tagasi,» arvab Daana. «Arvan, et meil ei ole segadust. Oleme Violinaga nii kaua koos olnud ja tegutsenud, et oleme nagu perekond ja arvestame üksteisega. Me ei toimiks enam, kui keegi meist välja vahetataks.»
