“Ta toetas väga palju, aktsepteerides mind sellisena, nagu olen,” rääkis Helen oma kallimast Taavist. “On olnud aegu, kus ma lihtsalt ärkan hommikul üles ja mul on nii halb, et nutan tema kaisus ja ütlen, et mul on halb, ma ei tea miks. Olen talle ka öelnud, et mul on nii kahju, et ta peab mind sellisena nägema, aga siis ta silitab mu pead ja vastab alati, et kõik on okei, ma ei pea muretsema.”